Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   cs Minulý čas způsobových sloves 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [osmdesát osm]

Minulý čas způsobových sloves 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. M-----n si-n--h-ěl-h-á- --p--enkou. M__ s__ s_ n______ h___ s p________ M-j s-n s- n-c-t-l h-á- s p-n-n-o-. ----------------------------------- Můj syn si nechtěl hrát s panenkou. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. M-j--dce-a-n------a-h--t f-tbal. M___ d____ n_______ h___ f______ M-j- d-e-a n-c-t-l- h-á- f-t-a-. -------------------------------- Moje dcera nechtěla hrát fotbal. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. Moj----n-----mn-u--ec-t-la-h-á-------. M___ ž___ s_ m___ n_______ h___ š_____ M-j- ž-n- s- m-o- n-c-t-l- h-á- š-c-y- -------------------------------------- Moje žena se mnou nechtěla hrát šachy. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. M--e -ěti-----tě-y-jí- ---pr--h----. M___ d___ n_______ j__ n_ p_________ M-j- d-t- n-c-t-l- j-t n- p-o-h-z-u- ------------------------------------ Moje děti nechtěly jít na procházku. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. Ne-htě-y -kl---- --k-j. N_______ u______ p_____ N-c-t-l- u-l-d-t p-k-j- ----------------------- Nechtěly uklidit pokoj. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. Ne---ěl- j----o----te-e - s--t. N_______ j__ d_ p______ / s____ N-c-t-l- j-t d- p-s-e-e / s-á-. ------------------------------- Nechtěly jít do postele / spát. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. N---ěl-jís- ----l---. N_____ j___ z________ N-s-ě- j-s- z-r-l-n-. --------------------- Nesměl jíst zmrzlinu. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. N-sm-l -í-- --k-l--u. N_____ j___ č________ N-s-ě- j-s- č-k-l-d-. --------------------- Nesměl jíst čokoládu. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Ne-----jíst--o---n-. N_____ j___ b_______ N-s-ě- j-s- b-n-ó-y- -------------------- Nesměl jíst bonbóny. 0
Ma võisin midagi soovida. S--- /--m-la-j--m-si n-c- přát. S___ / s____ j___ s_ n___ p____ S-ě- / s-ě-a j-e- s- n-c- p-á-. ------------------------------- Směl / směla jsem si něco přát. 0
Ma võisin endale kleidi osta. S-ě--/ --ěl- j-e- -- -----t š--y. S___ / s____ j___ s_ k_____ š____ S-ě- / s-ě-a j-e- s- k-u-i- š-t-. --------------------------------- Směl / směla jsem si koupit šaty. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. S--- ---m--a jsem-si---ít p--l-nku. S___ / s____ j___ s_ v___ p________ S-ě- / s-ě-a j-e- s- v-í- p-a-i-k-. ----------------------------------- Směl / směla jsem si vzít pralinku. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? Směl - ---la -s- ko-ř---- -e----e? S___ / s____ j__ k_____ v l_______ S-ě- / s-ě-a j-i k-u-i- v l-t-d-e- ---------------------------------- Směl / směla jsi kouřit v letadle? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? Smě- /-s-ěl--j-- pí- ----m---i-- --vo? S___ / s____ j__ p__ v n________ p____ S-ě- / s-ě-a j-i p-t v n-m-c-i-i p-v-? -------------------------------------- Směl / směla jsi pít v nemocnici pivo? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? S--l-/-smě-- j-i v--- p-a-- -e--- d--hot--u? S___ / s____ j__ v___ p__ s s____ d_ h______ S-ě- / s-ě-a j-i v-í- p-a s s-b-u d- h-t-l-? -------------------------------------------- Směl / směla jsi vzít psa s sebou do hotelu? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. O -rá-dnin------ě-y dě-i z-sta--dl-uh---e-ku. O p__________ s____ d___ z_____ d_____ v_____ O p-á-d-i-á-h s-ě-y d-t- z-s-a- d-o-h- v-n-u- --------------------------------------------- O prázdninách směly děti zůstat dlouho venku. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. M-h-y si--r-t -l---- n- -v--e. M____ s_ h___ d_____ n_ d_____ M-h-y s- h-á- d-o-h- n- d-o-e- ------------------------------ Mohly si hrát dlouho na dvoře. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. Sm-ly -ů-----d--u-- -zhůr-. S____ z_____ d_____ v______ S-ě-y z-s-a- d-o-h- v-h-r-. --------------------------- Směly zůstat dlouho vzhůru. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...