म-झे ---ं---- ---वह -ेर- बा-- --ं-स-च---है य-----ं
मु_ न_ प_ कि व_ मे_ बा_ में सो__ है या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- व- म-र- ब-र- म-ं स-च-ा ह- य- न-ी-
--------------------------------------------------
मुझे नहीं पता कि वह मेरे बारे में सोचता है या नहीं 0 muj-- n-hi--p--- -i-v---me----a--- -ei- s-c-at----i-ya--a-inm____ n____ p___ k_ v__ m___ b____ m___ s______ h__ y_ n____m-j-e n-h-n p-t- k- v-h m-r- b-a-e m-i- s-c-a-a h-i y- n-h-n------------------------------------------------------------mujhe nahin pata ki vah mere baare mein sochata hai ya nahin
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule.
मुझे नहीं पता कि वह मेरे बारे में सोचता है या नहीं
mujhe nahin pata ki vah mere baare mein sochata hai ya nahin
म-झ------ प----ि --की क-- -- -ै-या--हीं
मु_ न_ प_ कि उ__ को_ औ_ है या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- उ-क- क-ई औ- ह- य- न-ी-
---------------------------------------
मुझे नहीं पता कि उसकी कोई और है या नहीं 0 m-j-----hin--a-- k- usa--e ko-- a-r--ai-ya--a--nm____ n____ p___ k_ u_____ k___ a__ h__ y_ n____m-j-e n-h-n p-t- k- u-a-e- k-e- a-r h-i y- n-h-n------------------------------------------------mujhe nahin pata ki usakee koee aur hai ya nahin
मुझ--न--- --- कि-व---ूठ बोल --ा-ह--या नह-ं
मु_ न_ प_ कि व_ झू_ बो_ र_ है या न_
म-झ- न-ी- प-ा क- व- झ-ठ ब-ल र-ा ह- य- न-ी-
------------------------------------------
मुझे नहीं पता कि वह झूठ बोल रहा है या नहीं 0 m---- nah-n-pata k- v-- j-ooth ----ra-----i -a --hinm____ n____ p___ k_ v__ j_____ b__ r___ h__ y_ n____m-j-e n-h-n p-t- k- v-h j-o-t- b-l r-h- h-i y- n-h-n----------------------------------------------------mujhe nahin pata ki vah jhooth bol raha hai ya nahin
Rohkem keeli
Klõpsake lipul!
Ma küsin endalt, kas ta valetab.
मुझे नहीं पता कि वह झूठ बोल रहा है या नहीं
mujhe nahin pata ki vah jhooth bol raha hai ya nahin
Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas.
See toimub automaatselt.
Me pole sellest ise teadlikud.
Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema.
Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd.
Ta kuuleb iga päev uusi asju.
Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone.
Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda.
Ta peab töötama ökonoomselt.
Seepärast keskendub ta korrapärasusele.
Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti.
Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb.
Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli.
Lapsed teavad, kas lause on õige või vale.
Kuid nad ei tea, miks see nii on.
Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud.
Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi.
Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri.
Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele.
Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust.
Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem.
See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele.
Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse.
Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad.
Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid.
Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi.
Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud.
Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...