Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   ro Propoziţii scundare cu sau

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [nouăzeci şi trei]

Propoziţii scundare cu sau

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. N- ş-i--dacă -ă -u-eş-e. N_ ş___ d___ m_ i_______ N- ş-i- d-c- m- i-b-ş-e- ------------------------ Nu ştiu dacă mă iubeşte. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. N- şt-u-d-c---------ar--. N_ ş___ d___ s_ î________ N- ş-i- d-c- s- î-t-a-c-. ------------------------- Nu ştiu dacă se întoarce. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. N--şti--d-c- -ă----ă. N_ ş___ d___ m_ s____ N- ş-i- d-c- m- s-n-. --------------------- Nu ştiu dacă mă sună. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Oa-- mă--ub-ş--? O___ m_ i_______ O-r- m- i-b-ş-e- ---------------- Oare mă iubeşte? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Oa-e-v-ne-în-p--? O___ v___ î______ O-r- v-n- î-a-o-? ----------------- Oare vine înapoi? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Oa-- -ă--u-ă? O___ m_ s____ O-r- m- s-n-? ------------- Oare mă sună? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. M-----r-- d-c--se g-n-e-t--la -i-e. M_ î_____ d___ s_ g_______ l_ m____ M- î-t-e- d-c- s- g-n-e-t- l- m-n-. ----------------------------------- Mă întreb dacă se gândeşte la mine. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. M--î-t--- dac--ar- -e -lt-inev-. M_ î_____ d___ a__ p_ a_________ M- î-t-e- d-c- a-e p- a-t-i-e-a- -------------------------------- Mă întreb dacă are pe altcineva. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. M- -n-reb d--- -i-t-. M_ î_____ d___ m_____ M- î-t-e- d-c- m-n-e- --------------------- Mă întreb dacă minte. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Oar--s- ------te--a -i--? O___ s_ g_______ l_ m____ O-r- s- g-n-e-t- l- m-n-? ------------------------- Oare se gândeşte la mine? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Oa-e --- pe--l--i-ev-? O___ a__ p_ a_________ O-r- a-e p- a-t-i-e-a- ---------------------- Oare are pe altcineva? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? O-re --une -d---ru-? O___ s____ a________ O-r- s-u-e a-e-ă-u-? -------------------- Oare spune adevărul? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. M--înd---sc că-mă-p--c---u ade-ă---. M_ î_______ c_ m_ p____ c_ a________ M- î-d-i-s- c- m- p-a-e c- a-e-ă-a-. ------------------------------------ Mă îndoiesc că mă place cu adevărat. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Mă ---oi--- -ă---i-s-rie. M_ î_______ c_ î__ s_____ M- î-d-i-s- c- î-i s-r-e- ------------------------- Mă îndoiesc că îmi scrie. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. M-------esc -ă -e-îns-ar--cu ---e. M_ î_______ c_ s_ î______ c_ m____ M- î-d-i-s- c- s- î-s-a-ă c- m-n-. ---------------------------------- Mă îndoiesc că se însoară cu mine. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? O----mă p--c- c- a-e-ăr-t? O___ m_ p____ c_ a________ O-r- m- p-a-e c- a-e-ă-a-? -------------------------- Oare mă place cu adevărat? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? O----î-i--c-i-? O___ î__ s_____ O-r- î-i s-r-e- --------------- Oare îmi scrie? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Oa----- î--o--ă -u-mi-e? O___ s_ î______ c_ m____ O-r- s- î-s-a-ă c- m-n-? ------------------------ Oare se însoară cu mine? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...