Vestmik

et Määrsõnad   »   sq Ndajfoljet

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [njёqind]

Ndajfoljet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi njёh--- ------ё n______ – k____ n-ё-e-ё – k-r-ё --------------- njёherё – kurrё 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? A k-ni qe----don--h--ё-nё-B---in? A k___ q___ n_________ n_ B______ A k-n- q-n- n-o-j-h-r- n- B-r-i-? --------------------------------- A keni qenё ndonjёherё nё Berlin? 0
Ei, mitte kunagi. Jo, --njё-e-ё. J__ a_________ J-, a-n-ё-e-ё- -------------- Jo, asnjёherё. 0
keegi – mitte keegi d--us------ku-h d_____ – a_____ d-k-s- – a-k-s- --------------- dikush – askush 0
Tunnete te siin kedagi? A-nj-hn- --on-ё? A n_____ n______ A n-i-n- n-o-j-? ---------------- A njihni ndonjё? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. J-- ----nj---nje-i k-t-. J__ n__ n___ n____ k____ J-, n-k n-o- n-e-i k-t-. ------------------------ Jo, nuk njoh njeri kёtu. 0
veel – mitte enam a-oma ---o mё a____ – j_ m_ a-o-a – j- m- ------------- akoma – jo mё 0
Jääte te veel kauaks siia? A-d--r--ni ----a--ja-ё-kё-u? A d_ r____ a____ g____ k____ A d- r-i-i a-o-a g-a-ё k-t-? ---------------------------- A do rrini akoma gjatё kёtu? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. Jo,-n---r-i-m----atё k-t-. J__ n__ r__ m_ g____ k____ J-, n-k r-i m- g-a-ё k-t-. -------------------------- Jo, nuk rri mё gjatё kёtu. 0
veel midagi – ei midagi a---a----- ----ё a____ m_ – j_ m_ a-o-a m- – j- m- ---------------- akoma mё – jo mё 0
Soovite te veel midagi juua? A-d--h-roni tё --n- --o-a? A d________ t_ p___ a_____ A d-s-i-o-i t- p-n- a-o-a- -------------------------- A dёshironi tё pini akoma? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. Jo,-s-d-a --. J__ s____ m__ J-, s-d-a m-. ------------- Jo, s’dua mё. 0
juba midagi – mitte veel diçk--- a-o---a--jё d____ – a____ a____ d-ç-a – a-o-a a-g-ё ------------------- diçka – akoma asgjё 0
Olete te juba midagi söönud? A--e-i n--ёn---d--jё--j-? A k___ n_____ n_____ g___ A k-n- n-r-n- n-o-j- g-ё- ------------------------- A keni ngrёnё ndonjё gjё? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. J-,-s’------rёn--ako-a a--jё. J__ s____ n_____ a____ a_____ J-, s-k-m n-r-n- a-o-a a-g-ё- ----------------------------- Jo, s’kam ngrёnё akoma asgjё. 0
veel keegi – mitte keegi nd-njё --o-- – -sk--h--ё n_____ a____ – a_____ m_ n-o-j- a-o-a – a-k-s- m- ------------------------ ndonjё akoma – askush mё 0
Soovib keegi veel kohvi? A--ё--ir-n-di---h--je-ё--nj--k--e? A d_______ d_____ t_____ n__ k____ A d-s-i-o- d-k-s- t-e-ё- n-ё k-f-? ---------------------------------- A dёshiron dikush tjetёr njё kafe? 0
Ei, mitte keegi. Jo, as--s- m-. J__ a_____ m__ J-, a-k-s- m-. -------------- Jo, askush mё. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...