Vestmik

et Nädalapäevad   »   ml ആഴ്ചയിലെ ദിവസങ്ങൾ

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [ഒമ്പത്]

9 [ombathu]

ആഴ്ചയിലെ ദിവസങ്ങൾ

[aazchayile divasangal]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malajalaami Mängi Rohkem
esmaspäev തി--കളാ-്ച തി_____ ത-ങ-ക-ാ-്- ---------- തിങ്കളാഴ്ച 0
th-----aa--ha t____________ t-i-k-l-a-c-a ------------- thinkalaazcha
teisipäev ചൊ-്--ഴ്ച ചൊ____ ച-വ-വ-ഴ-ച --------- ചൊവ്വാഴ്ച 0
c-ovva-zc-a c__________ c-o-v-a-c-a ----------- chovvaazcha
kolmapäev ബു-നാ--ച ബു____ ബ-ധ-ാ-്- -------- ബുധനാഴ്ച 0
b--h---a-c-a b___________ b-d-a-a-z-h- ------------ budhanaazcha
neljapäev വ-യ-ഴ-ഴ്ച വ്____ വ-യ-ഴ-ഴ-ച --------- വ്യാഴാഴ്ച 0
v---z----c-a v___________ v-a-z-a-z-h- ------------ vyaazhaazcha
reede വെള്ള--ാഴ-ച വെ_____ വ-ള-ള-യ-ഴ-ച ----------- വെള്ളിയാഴ്ച 0
v-l---a-z-ha v___________ v-l-i-a-z-h- ------------ velliyaazcha
laupäev ശ-ിയ-ഴ-ച ശ____ ശ-ി-ാ-്- -------- ശനിയാഴ്ച 0
s---i------a s___________ s-a-i-a-z-h- ------------ shaniyaazcha
pühapäev ഞാ--ാ--ച ഞാ____ ഞ-യ-ാ-്- -------- ഞായറാഴ്ച 0
n--a--ra-z--a n____________ n-a-y-r-a-c-a ------------- njaayaraazcha
nädal ആഴ്ച ആ__ ആ-്- ---- ആഴ്ച 0
a-zc-a a_____ a-z-h- ------ aazcha
esmaspäevast pühapäevani ത-ങ----മു-- ഞ--ർ-വരെ തി___ മു__ ഞാ__ വ_ ത-ങ-ക- മ-ത- ഞ-യ- വ-െ -------------------- തിങ്കൾ മുതൽ ഞായർ വരെ 0
th------mut--l---aay-r ---e t______ m_____ n______ v___ t-i-k-l m-t-a- n-a-y-r v-r- --------------------------- thinkal muthal njaayar vare
Esimene päev on esmaspäev. ആദ്--ദി------ങ--ള--്--ാ-്. ആ__ ദി__ തി________ ആ-്- ദ-വ-ം ത-ങ-ക-ാ-്-യ-ണ-. -------------------------- ആദ്യ ദിവസം തിങ്കളാഴ്ചയാണ്. 0
aady- -i--s------nka---zc---a---. a____ d______ t__________________ a-d-a d-v-s-m t-i-k-l-a-c-a-a-n-. --------------------------------- aadya divasam thinkalaazchayaanu.
Teine päev on teisipäev. രണ്ടാ- --വ-- --വ്-ാ---. ര__ ദി__ ചൊ_____ ര-്-ാ- ദ-വ-ം ച-വ-വ-ഴ-ച- ----------------------- രണ്ടാം ദിവസം ചൊവ്വാഴ്ച. 0
ran-a- di-a-am cho-v-azc--. r_____ d______ c___________ r-n-a- d-v-s-m c-o-v-a-c-a- --------------------------- randam divasam chovvaazcha.
Kolmas päev on kolmapäev. മൂന്നാ--ദ-വ---ബ-ധ-ാഴ-ച. മൂ__ ദി__ ബു_____ മ-ന-ന-ം ദ-വ-ം ബ-ധ-ാ-്-. ----------------------- മൂന്നാം ദിവസം ബുധനാഴ്ച. 0
m-----a--di-a--m bud--naa--h-. m_______ d______ b____________ m-o-n-a- d-v-s-m b-d-a-a-z-h-. ------------------------------ moonnaam divasam budhanaazcha.
Neljas päev on neljapäev. നാലാ--ദിവ-- വ---ഴാ-്ച. നാ_ ദി__ വ്_____ ന-ല-ം ദ-വ-ം വ-യ-ഴ-ഴ-ച- ---------------------- നാലാം ദിവസം വ്യാഴാഴ്ച. 0
na-la-m d----a--v-aazha--c-a. n______ d______ v____________ n-a-a-m d-v-s-m v-a-z-a-z-h-. ----------------------------- naalaam divasam vyaazhaazcha.
Viies päev on reede. അഞ്-----ിവസം വെ-്ളി--ഴ-ച-ാ--. അ__ ദി__ വെ________ അ-്-ാ- ദ-വ-ം വ-ള-ള-യ-ഴ-ച-ാ-്- ----------------------------- അഞ്ചാം ദിവസം വെള്ളിയാഴ്ചയാണ്. 0
anj-m d--asa--v-l--yaaz--a--anu. a____ d______ v_________________ a-j-m d-v-s-m v-l-i-a-z-h-y-a-u- -------------------------------- anjam divasam velliyaazchayaanu.
Kuues päev on laupäev. ആ----ദി-സ- ശന-യ-ഴ്ച----. ആ_ ദി__ ശ_______ ആ-ാ- ദ-വ-ം ശ-ി-ാ-്-യ-ണ-. ------------------------ ആറാം ദിവസം ശനിയാഴ്ചയാണ്. 0
a-r-- -iv-sam--h-ni-a-z--a-----. a____ d______ s_________________ a-r-m d-v-s-m s-a-i-a-z-h-y-a-u- -------------------------------- aaram divasam shaniyaazchayaanu.
Seitsmes päev on pühapäev. ഏഴ-----വസം-ഞ--റാഴ്----്. ഏ_ ദി__ ഞാ_______ ഏ-ാ- ദ-വ-ം ഞ-യ-ാ-്-യ-ണ-. ------------------------ ഏഴാം ദിവസം ഞായറാഴ്ചയാണ്. 0
ez--a- d-vas---n-aayar---ch-ya-nu. e_____ d______ n__________________ e-h-a- d-v-s-m n-a-y-r-a-c-a-a-n-. ---------------------------------- ezhaam divasam njaayaraazchayaanu.
Nädalas on seitse päeva. ആ-്--ിൽ --ു-ദി--ങ-ങ-ുണ-ട-. ആ____ ഏ_ ദി________ ആ-്-യ-ൽ ഏ-ു ദ-വ-ങ-ങ-ു-്-്- -------------------------- ആഴ്ചയിൽ ഏഴു ദിവസങ്ങളുണ്ട്. 0
aaz-----l--zhu-d-va---galu-d-. a________ e___ d______________ a-z-h-y-l e-h- d-v-s-n-a-u-d-. ------------------------------ aazchayil ezhu divasangalundu.
Me töötame ainult viis päeva. ഞ--ങൾ ---ച്------ മ-ത---േ--ോ-ി-ച---യ------്ളൂ. ഞ___ അ__ ദി__ മാ___ ജോ_ ചെ_______ ഞ-്-ൾ അ-്-് ദ-വ-ം മ-ത-ര-േ ജ-ല- ച-യ-യ-ന-ന-ള-ള-. ---------------------------------------------- ഞങ്ങൾ അഞ്ച് ദിവസം മാത്രമേ ജോലി ചെയ്യുന്നുള്ളൂ. 0
n---g-l----u-d-v-----ma-th-a-- jo-i -he--u---ll-. n______ a___ d______ m________ j___ c____________ n-a-g-l a-j- d-v-s-m m-a-h-a-e j-l- c-e-y-n-u-l-. ------------------------------------------------- njangal anju divasam maathrame joli cheyyunnullu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 malajalaami (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!