Vestmik

et Nädalapäevad   »   nn Vekedagar

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [ni]

Vekedagar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
esmaspäev m-n--g m_____ m-n-a- ------ måndag 0
teisipäev ty-dag t_____ t-s-a- ------ tysdag 0
kolmapäev on--ag o_____ o-s-a- ------ onsdag 0
neljapäev t-r-d-g t______ t-r-d-g ------- torsdag 0
reede f-e-ag f_____ f-e-a- ------ fredag 0
laupäev laurd-g l______ l-u-d-g ------- laurdag 0
pühapäev s-n--g s_____ s-n-a- ------ sundag 0
nädal veka v___ v-k- ---- veka 0
esmaspäevast pühapäevani fr-------- --l---n--g f__ m_____ t__ s_____ f-å m-n-a- t-l s-n-a- --------------------- frå måndag til sundag 0
Esimene päev on esmaspäev. Den fy--t- --g-n er---n-a-. D__ f_____ d____ e_ m______ D-n f-r-t- d-g-n e- m-n-a-. --------------------------- Den fyrste dagen er måndag. 0
Teine päev on teisipäev. D-n---d-- da-e- -- -y----. D__ a____ d____ e_ t______ D-n a-d-e d-g-n e- t-s-a-. -------------------------- Den andre dagen er tysdag. 0
Kolmas päev on kolmapäev. D---t-edj----g-n er ---d-g. D__ t_____ d____ e_ o______ D-n t-e-j- d-g-n e- o-s-a-. --------------------------- Den tredje dagen er onsdag. 0
Neljas päev on neljapäev. D-- -je--e -agen er--or-d--. D__ f_____ d____ e_ t_______ D-n f-e-d- d-g-n e- t-r-d-g- ---------------------------- Den fjerde dagen er torsdag. 0
Viies päev on reede. Den -em-e-d-ge- e--f----g. D__ f____ d____ e_ f______ D-n f-m-e d-g-n e- f-e-a-. -------------------------- Den femte dagen er fredag. 0
Kuues päev on laupäev. D-- -jett--d-ge- -r-l---da-. D__ s_____ d____ e_ l_______ D-n s-e-t- d-g-n e- l-u-d-g- ---------------------------- Den sjette dagen er laurdag. 0
Seitsmes päev on pühapäev. Den-s-u-----d-ge- e- ----ag. D__ s______ d____ e_ s______ D-n s-u-n-e d-g-n e- s-n-a-. ---------------------------- Den sjuande dagen er sundag. 0
Nädalas on seitse päeva. De--e--sj- d--a----ve--. D__ e_ s__ d____ i v____ D-t e- s-u d-g-r i v-k-. ------------------------ Det er sju dagar i veka. 0
Me töötame ainult viis päeva. V- ---e-d-- ---r- f-m da-ar. V_ a_______ b____ f__ d_____ V- a-b-i-e- b-r-e f-m d-g-r- ---------------------------- Vi arbeider berre fem dagar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!