Vestmik

et Eile – täna – homme   »   ml ഇന്നലെ ഇന്ന് നാളെ

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [പത്ത്]

10 [pathu]

ഇന്നലെ ഇന്ന് നാളെ

[innale innu naale]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malajalaami Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. ഇ-്--െ ശ---ാ-്-യാ----ന-നു. ഇ___ ശ__________ ഇ-്-ല- ശ-ി-ാ-്-യ-യ-ര-ന-ന-. -------------------------- ഇന്നലെ ശനിയാഴ്ചയായിരുന്നു. 0
inn--e---a-i-a-----y----runnu. i_____ s______________________ i-n-l- s-a-i-a-z-h-y-a-i-u-n-. ------------------------------ innale shaniyaazchayaayirunnu.
Eile olin ma kinos. ഇ-്-----ാ--സ---മയില-യി----നു. ഇ___ ഞാ_ സി_________ ഇ-്-ല- ഞ-ൻ സ-ന-മ-ി-ാ-ി-ു-്-ു- ----------------------------- ഇന്നലെ ഞാൻ സിനിമയിലായിരുന്നു. 0
innal- n--an------a--l----r-nnu. i_____ n____ s__________________ i-n-l- n-a-n s-n-m-y-l-a-i-u-n-. -------------------------------- innale njaan sinimayilaayirunnu.
Film oli huvitav. സിനിമ രസ-രമായ--ു-്ന-. സി__ ര_________ സ-ന-മ ര-ക-മ-യ-ര-ന-ന-. --------------------- സിനിമ രസകരമായിരുന്നു. 0
s-nima ra-----a-a-y--unnu. s_____ r__________________ s-n-m- r-s-k-r-m-a-i-u-n-. -------------------------- sinima rasakaramaayirunnu.
Täna on pühapäev. ഇ---- -ാ-റാഴ്ച---്. ഇ__ ഞാ_______ ഇ-്-് ഞ-യ-ാ-്-യ-ണ-. ------------------- ഇന്ന് ഞായറാഴ്ചയാണ്. 0
i-----j-aya---z-ha-aa-u. i___ n__________________ i-n- n-a-y-r-a-c-a-a-n-. ------------------------ innu njaayaraazchayaanu.
Täna ma ei tööta. ഇന-ന് --- ------െയ്യുന---ല്-. ഇ__ ഞാ_ ജോ_ ചെ_______ ഇ-്-് ഞ-ൻ ജ-ല- ച-യ-യ-ന-ന-ല-ല- ----------------------------- ഇന്ന് ഞാൻ ജോലി ചെയ്യുന്നില്ല. 0
in-u ----n jo-i ----yun-i-la. i___ n____ j___ c____________ i-n- n-a-n j-l- c-e-y-n-i-l-. ----------------------------- innu njaan joli cheyyunnilla.
Ma jään koju. ഞാൻ--ീട-ട-ൽ തന-ന- -രി-്---. ഞാ_ വീ___ ത__ ഇ____ ഞ-ൻ വ-ട-ട-ൽ ത-്-െ ഇ-ി-്-ു-. --------------------------- ഞാൻ വീട്ടിൽ തന്നെ ഇരിക്കും. 0
n---n--eet-il -----e er--kum. n____ v______ t_____ e_______ n-a-n v-e-t-l t-a-n- e-i-k-m- ----------------------------- njaan veettil thanne erikkum.
Homme on esmaspäev. നാ-- -ിങ-ക----ചയ-ണ്. നാ_ തി________ ന-ള- ത-ങ-ക-ാ-്-യ-ണ-. -------------------- നാളെ തിങ്കളാഴ്ചയാണ്. 0
n--l--th-n----azcha--an-. n____ t__________________ n-a-e t-i-k-l-a-c-a-a-n-. ------------------------- naale thinkalaazchayaanu.
Homme teen jälle tööd. ഞ-ൻ--ാ-െ -ോ--യിൽ-തി-ിച്ചെത്--ം. ഞാ_ നാ_ ജോ___ തി______ ഞ-ൻ ന-ള- ജ-ല-യ-ൽ ത-ര-ച-ച-ത-ത-ം- ------------------------------- ഞാൻ നാളെ ജോലിയിൽ തിരിച്ചെത്തും. 0
n-aan-naal- --l--i- t-iri-h----m. n____ n____ j______ t____________ n-a-n n-a-e j-l-y-l t-i-i-h-t-u-. --------------------------------- njaan naale joliyil thirichethum.
Ma töötan büroos. ഞാ---ഫ-സി- ജ-ല----യ-യ-ന്നു. ഞാ_ ഓ___ ജോ_ ചെ_____ ഞ-ൻ ഓ-ീ-ി- ജ-ല- ച-യ-യ-ന-ന-. --------------------------- ഞാൻ ഓഫീസിൽ ജോലി ചെയ്യുന്നു. 0
n--an-o-f-c----jol- c-e-yu-nu. n____ o_______ j___ c_________ n-a-n o-f-c-i- j-l- c-e-y-n-u- ------------------------------ njaan officeil joli cheyyunnu.
Kes see on? ഇ-ാ-ാ-്? ഇ____ ഇ-ാ-ാ-്- -------- ഇതാരാണ്? 0
it---raa-u? i__________ i-h-a-a-n-? ----------- ithaaraanu?
See on Peter. ഇതാണ- --റ---. ഇ__ പീ____ ഇ-ാ-് പ-റ-റ-. ------------- ഇതാണ് പീറ്റർ. 0
i-haa-- peeter. i______ p______ i-h-a-u p-e-e-. --------------- ithaanu peeter.
Peter on õpilane. പീറ്റ--ഒ-- വ---യ-ർ-്--യ-ണ്. പീ__ ഒ_ വി________ പ-റ-റ- ഒ-ു വ-ദ-യ-ർ-്-ി-ാ-്- --------------------------- പീറ്റ് ഒരു വിദ്യാർത്ഥിയാണ്. 0
peet----ru-vi----r---yaa--. p_____ o__ v_______________ p-e-t- o-u v-d-a-r-h-y-a-u- --------------------------- peettu oru vidyaarthiyaanu.
Kes see on? ഇത--ാ-്? ഇ____ ഇ-ാ-ാ-്- -------- ഇതാരാണ്? 0
i-h-a----u? i__________ i-h-a-a-n-? ----------- ithaaraanu?
See on Martha. ഇ--ണ് ---ത്-. ഇ__ മാ____ ഇ-ാ-് മ-ർ-്-. ------------- ഇതാണ് മാർത്ത. 0
it--an-----r-h-. i______ m_______ i-h-a-u m-a-t-a- ---------------- ithaanu maartha.
Martha on sekretär. മ-ർത-ത-സെക്-ട്--ിയാ-്. മാ___ സെ________ മ-ർ-്- സ-ക-ര-്-റ-യ-ണ-. ---------------------- മാർത്ത സെക്രട്ടറിയാണ്. 0
m-a-t-a s--ratt----aan-. m______ s_______________ m-a-t-a s-c-a-t-r-y-a-u- ------------------------ maartha secrattariyaanu.
Peter ja Martha on sõbrad. പ----റു- --ർ-്തയും-സ-ഹൃ---ു-്കള--്. പീ___ മാ____ സു________ പ-റ-റ-ു- മ-ർ-്-യ-ം സ-ഹ-ത-ത-ക-ക-ാ-്- ----------------------------------- പീറ്ററും മാർത്തയും സുഹൃത്തുക്കളാണ്. 0
p-e-er-- m-a-tthay-- s---u--uk-------. p_______ m__________ s________________ p-e-e-u- m-a-t-h-y-m s-h-u-h-k-a-a-n-. -------------------------------------- peeterum maartthayum suhruthukkalaanu.
Peter on Martha poiss-sõber. മാർത്ത---- -ാമുകന-ണ് --റ-റർ. മാ_____ കാ____ പീ____ മ-ർ-്-യ-ട- ക-മ-ക-ാ-് പ-റ-റ-. ---------------------------- മാർത്തയുടെ കാമുകനാണ് പീറ്റർ. 0
ma-rttha--de k--muk-n--nu-------. m___________ k___________ p______ m-a-t-h-y-d- k-a-u-a-a-n- p-e-e-. --------------------------------- maartthayude kaamukanaanu peeter.
Martha on Peteri tüdruksõber. പീ----ി-്റെ-കാമു-ി--ാർ-്തയ-ണ്. പീ_____ കാ__ മാ______ പ-റ-റ-ി-്-െ ക-മ-ക- മ-ർ-്-യ-ണ-. ------------------------------ പീറ്ററിന്റെ കാമുകി മാർത്തയാണ്. 0
pee---r-nt- --am-k- m-ar---ay-anu. p__________ k______ m_____________ p-e-t-r-n-e k-a-u-i m-a-t-h-y-a-u- ---------------------------------- peettarinte kaamuki maartthayaanu.

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!