Vestmik

et Nädalapäevad   »   ca Els dies de la setmana

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [nou]

Els dies de la setmana

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
esmaspäev e---illuns e_ d______ e- d-l-u-s ---------- el dilluns 0
teisipäev el di--r-s e_ d______ e- d-m-r-s ---------- el dimarts 0
kolmapäev el---mecr-s e_ d_______ e- d-m-c-e- ----------- el dimecres 0
neljapäev e----jo-s e_ d_____ e- d-j-u- --------- el dijous 0
reede el-di--n-res e_ d________ e- d-v-n-r-s ------------ el divendres 0
laupäev e- --ssab-e e_ d_______ e- d-s-a-t- ----------- el dissabte 0
pühapäev e---ium-n-e e_ d_______ e- d-u-e-g- ----------- el diumenge 0
nädal la setma-a l_ s______ l- s-t-a-a ---------- la setmana 0
esmaspäevast pühapäevani de--d-l-uns--l----me--e d__ d______ a_ d_______ d-l d-l-u-s a- d-u-e-g- ----------------------- del dilluns al diumenge 0
Esimene päev on esmaspäev. E- ----e- -----s -l--i---ns. E_ p_____ d__ é_ e_ d_______ E- p-i-e- d-a é- e- d-l-u-s- ---------------------------- El primer dia és el dilluns. 0
Teine päev on teisipäev. El-s---n-----és--l---mart-. E_ s____ d__ é_ e_ d_______ E- s-g-n d-a é- e- d-m-r-s- --------------------------- El segon dia és el dimarts. 0
Kolmas päev on kolmapäev. E--te--er-dia-és-----imecr-s. E_ t_____ d__ é_ e_ d________ E- t-r-e- d-a é- e- d-m-c-e-. ----------------------------- El tercer dia és el dimecres. 0
Neljas päev on neljapäev. E- quart--ia--s--- --jou-. E_ q____ d__ é_ e_ d______ E- q-a-t d-a é- e- d-j-u-. -------------------------- El quart dia és el dijous. 0
Viies päev on reede. El -i--uè--ia--s--l -i--nd--s. E_ c_____ d__ é_ e_ d_________ E- c-n-u- d-a é- e- d-v-n-r-s- ------------------------------ El cinquè dia és el divendres. 0
Kuues päev on laupäev. E- -is----a-és----s--te. E_ s___ d__ é_ d________ E- s-s- d-a é- d-s-a-t-. ------------------------ El sisè dia és dissabte. 0
Seitsmes päev on pühapäev. E-----è--i-----e- -ium----. E_ s___ d__ é_ e_ d________ E- s-t- d-a é- e- d-u-e-g-. --------------------------- El setè dia és el diumenge. 0
Nädalas on seitse päeva. L--setma----é set-die-. L_ s______ t_ s__ d____ L- s-t-a-a t- s-t d-e-. ----------------------- La setmana té set dies. 0
Me töötame ainult viis päeva. (-osal--es- n---- tr-ball-m-cin------. (__________ n____ t________ c___ d____ (-o-a-t-e-) n-m-s t-e-a-l-m c-n- d-e-. -------------------------------------- (Nosaltres) només treballem cinc dies. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!