Vestmik

et Nädalapäevad   »   ad Тхьамафэм имафэхэр

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [бгъу]

9 [bgu]

Тхьамафэм имафэхэр

[Th'amafjem imafjehjer]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti adõgee Mängi Rohkem
esmaspäev Б---э Б____ Б-ы-э ----- Блыпэ 0
Bl---e B_____ B-y-j- ------ Blypje
teisipäev Гъ--дж Г_____ Г-у-д- ------ Гъубдж 0
G-bdzh G_____ G-b-z- ------ Gubdzh
kolmapäev Б-р--кэ-ъый Б__________ Б-р-с-э-ъ-й ----------- Бэрэскэжъый 0
B-er-e-kjezhyj B_____________ B-e-j-s-j-z-y- -------------- Bjerjeskjezhyj
neljapäev М--э-у М_____ М-ф-к- ------ Мэфэку 0
M------u M_______ M-e-j-k- -------- Mjefjeku
reede Б-рэ-к---у Б_________ Б-р-с-э-х- ---------- Бэрэскэшху 0
Bje--e-kje-hhu B_____________ B-e-j-s-j-s-h- -------------- Bjerjeskjeshhu
laupäev Ш-мбэт Ш_____ Ш-м-э- ------ Шэмбэт 0
Shj---j-t S________ S-j-m-j-t --------- Shjembjet
pühapäev Т-ь--м-ф Т_______ Т-ь-у-а- -------- Тхьаумаф 0
Th'--m-f T_______ T-'-u-a- -------- Th'aumaf
nädal Тх-а---э Т_______ Т-ь-м-ф- -------- Тхьамафэ 0
T--am-fje T________ T-'-m-f-e --------- Th'amafje
esmaspäevast pühapäevani Б----м щ---лаг--у-----у--фэ--н--. Б_____ щ_________ т_________ н___ Б-ы-э- щ-у-л-г-э- т-ь-у-а-э- н-с- --------------------------------- Блыпэм щыублагъэу тхьаумафэм нэс. 0
Bl---em--h--u--a--e--t-'-um----- ----. B______ s___________ t__________ n____ B-y-j-m s-h-u-l-g-e- t-'-u-a-j-m n-e-. -------------------------------------- Blypjem shhyublagjeu th'aumafjem njes.
Esimene päev on esmaspäev. А-э-- --фэ- – бл-п-. А____ м____ – б_____ А-э-э м-ф-р – б-ы-э- -------------------- Апэрэ мафэр – блыпэ. 0
Apj--j---afj-- –-b-y--e. A______ m_____ – b______ A-j-r-e m-f-e- – b-y-j-. ------------------------ Apjerje mafjer – blypje.
Teine päev on teisipäev. ЯтIо-э-э м-ф---– гъ-б--. Я_______ м____ – г______ Я-I-н-р- м-ф-р – г-у-д-. ------------------------ ЯтIонэрэ мафэр – гъубдж. 0
J-t-o-j-r-- --f-e- – g-bd--. J__________ m_____ – g______ J-t-o-j-r-e m-f-e- – g-b-z-. ---------------------------- JatIonjerje mafjer – gubdzh.
Kolmas päev on kolmapäev. Я-эн--э-ма-э- ---э--с-э--ый. Я______ м____ – б___________ Я-э-э-э м-ф-р – б-р-с-э-ъ-й- ---------------------------- Ящэнэрэ мафэр – бэрэскэжъый. 0
Ja-hhje-jer-- m---e--–-b-er--skj----j. J____________ m_____ – b______________ J-s-h-e-j-r-e m-f-e- – b-e-j-s-j-z-y-. -------------------------------------- Jashhjenjerje mafjer – bjerjeskjezhyj.
Neljas päev on neljapäev. Я------р---аф---– --фэ-у. Я________ м____ – м______ Я-л-э-э-э м-ф-р – м-ф-к-. ------------------------- ЯплIэнэрэ мафэр – мэфэку. 0
J----j-njer-e-m-f--- –-mj-f----. J____________ m_____ – m________ J-p-I-e-j-r-e m-f-e- – m-e-j-k-. -------------------------------- JaplIjenjerje mafjer – mjefjeku.
Viies päev on reede. Я-фэнэрэ-маф---- ---эск--ху. Я_______ м____ – б__________ Я-ф-н-р- м-ф-р – б-р-с-э-х-. ---------------------------- Ятфэнэрэ мафэр – бэрэскэшху. 0
Ja----nj-rj- ma-j-r-–-b----e-k-e-hhu. J___________ m_____ – b______________ J-t-j-n-e-j- m-f-e- – b-e-j-s-j-s-h-. ------------------------------------- Jatfjenjerje mafjer – bjerjeskjeshhu.
Kuues päev on laupäev. Ях--эр- -а-э- –--эмб-т. Я______ м____ – ш______ Я-э-э-э м-ф-р – ш-м-э-. ----------------------- Яхэнэрэ мафэр – шэмбэт. 0
Ja----jer----af-er – shj-m-j--. J__________ m_____ – s_________ J-h-e-j-r-e m-f-e- – s-j-m-j-t- ------------------------------- Jahjenjerje mafjer – shjembjet.
Seitsmes päev on pühapäev. Я-лэн----ма--р –-тх--умаф. Я_______ м____ – т________ Я-л-н-р- м-ф-р – т-ь-у-а-. -------------------------- Яблэнэрэ мафэр – тхьаумаф. 0
Ja-lj--jer---m--je- --t-'--ma-. J___________ m_____ – t________ J-b-j-n-e-j- m-f-e- – t-'-u-a-. ------------------------------- Jabljenjerje mafjer – th'aumaf.
Nädalas on seitse päeva. Тхь-м--эр -э---лэу-зэхэ-. Т________ м_______ з_____ Т-ь-м-ф-р м-ф-б-э- з-х-т- ------------------------- Тхьамафэр мэфиблэу зэхэт. 0
T---m---er---e-ib--eu ----je-. T_________ m_________ z_______ T-'-m-f-e- m-e-i-l-e- z-e-j-t- ------------------------------ Th'amafjer mjefibljeu zjehjet.
Me töötame ainult viis päeva. Т----ф-тф--ы----т----аж-эр-р. Т_ м_____ н____ т____________ Т- м-ф-т- н-I-п т-з-л-ж-э-э-. ----------------------------- Тэ мэфитф ныIэп тызылажьэрэр. 0
Tje m-ef-t---y-j-- ------z-----je-. T__ m______ n_____ t_______________ T-e m-e-i-f n-I-e- t-z-l-z-'-e-j-r- ----------------------------------- Tje mjefitf nyIjep tyzylazh'jerjer.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + adõgee (1-100) MP3 adõgee (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!