Vestmik

et Arvud   »   ml എണ്ണുന്നു

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [ഏഴ്]

7 [ezhu]

എണ്ണുന്നു

yennunnu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti malajalaami Mängi Rohkem
Ma loendan: ഞാൻ എ---ി: ഞാ_ എ___ ഞ-ൻ എ-്-ി- ---------- ഞാൻ എണ്ണി: 0
nj--n --n-i: n____ y_____ n-a-n y-n-i- ------------ njaan yenni:
üks, kaks, kolm ഒന-ന--രണ്ട്-മൂന്ന് ഒ__ ര__ മൂ__ ഒ-്-് ര-്-് മ-ന-ന- ------------------ ഒന്ന് രണ്ട് മൂന്ന് 0
on-u-r-n-u------u o___ r____ m_____ o-n- r-n-u m-o-n- ----------------- onnu randu moonnu
Ma loendan kolmeni. ഞാ- മൂ---ാ-ി-എണ-ണ--്--. ഞാ_ മൂ___ എ_____ ഞ-ൻ മ-ന-ന-യ- എ-്-ു-്-ു- ----------------------- ഞാൻ മൂന്നായി എണ്ണുന്നു. 0
nja-n---onn-a-------unnu. n____ m________ y________ n-a-n m-o-n-a-i y-n-u-n-. ------------------------- njaan moonnaayi yennunnu.
Ma loendan edasi: ഞ----ണ-ണ-ന-ന-് തുടരുന്നു: ഞാ_ എ_____ തു_____ ഞ-ൻ എ-്-ു-്-ത- ത-ട-ു-്-ു- ------------------------- ഞാൻ എണ്ണുന്നത് തുടരുന്നു: 0
nj-a- y--n-n-a-h---h----un-u: n____ y__________ t__________ n-a-n y-n-u-n-t-u t-u-a-u-n-: ----------------------------- njaan yennunnathu thudarunnu:
neli, viis, kuus, ന--്,-അ----- ആ-്, നാ__ അ___ ആ__ ന-ല-, അ-്-്- ആ-്- ----------------- നാല്, അഞ്ച്, ആറ്, 0
na-lu, -n-u, aat, n_____ a____ a___ n-a-u- a-j-, a-t- ----------------- naalu, anju, aat,
seitse, kaheksa, üheksa ഏ-- --്----മ്പത് ഏ_ എ__ ഒ___ ഏ-് എ-്-് ഒ-്-ത- ---------------- ഏഴ് എട്ട് ഒമ്പത് 0
ez-u-e-tu-omba--u e___ e___ o______ e-h- e-t- o-b-t-u ----------------- ezhu ettu ombathu
Ma loendan. ഞാ- എണ്ണി ഞാ_ എ__ ഞ-ൻ എ-്-ി --------- ഞാൻ എണ്ണി 0
nj--- yenni n____ y____ n-a-n y-n-i ----------- njaan yenni
Sa loendad. ന-ങ്-- -ണ്ണുക നി___ എ___ ന-ങ-ങ- എ-്-ു- ------------- നിങ്ങൾ എണ്ണുക 0
n-n--- y--n-ka n_____ y______ n-n-a- y-n-u-a -------------- ningal yennuka
Ta loendab. പ-ഞ്ഞ-. പ____ പ-ഞ-ഞ-. ------- പറഞ്ഞു. 0
par-n--. p_______ p-r-n-u- -------- paranju.
Üks. Esimene. ഒന്ന---ആ-്യത--േത-. ഒ___ ആ______ ഒ-്-്- ആ-്-ത-ത-ത-. ------------------ ഒന്ന്. ആദ്യത്തേത്. 0
o-nu- aad--t---hu. o____ a___________ o-n-. a-d-a-h-t-u- ------------------ onnu. aadyathethu.
Kaks. Teine. രണ്-്--രണ-ട-മ-്ത-. ര___ ര______ ര-്-്- ര-്-ാ-ത-ത-. ------------------ രണ്ട്. രണ്ടാമത്തെ. 0
rand-. -a-da--a-h-. r_____ r___________ r-n-u- r-n-a-m-t-e- ------------------- randu. randaamathe.
Kolm. Kolmas. മൂന--്.-മ-ന--ാമത-ത-. മൂ___ മൂ______ മ-ന-ന-. മ-ന-ന-മ-്-െ- -------------------- മൂന്ന്. മൂന്നാമത്തെ. 0
moo------o-nnaa-athe. m______ m____________ m-o-n-. m-o-n-a-a-h-. --------------------- moonnu. moonnaamathe.
Neli. Neljas. നാ--- നാ-ാമ-്--. നാ__ നാ_____ ന-ല-. ന-ല-മ-്-െ- ---------------- നാല്. നാലാമത്തെ. 0
n--lu- naal-a-a-h-. n_____ n___________ n-a-u- n-a-a-m-t-e- ------------------- naalu. naalaamathe.
Viis. Viies. അ-്ച-.-അഞ-ചാമ---െ. അ___ അ______ അ-്-്- അ-്-ാ-ത-ത-. ------------------ അഞ്ച്. അഞ്ചാമത്തെ. 0
a-j----n--aa--t--. a____ a___________ a-j-. a-c-a-m-t-e- ------------------ anju. anchaamathe.
Kuus. Kuues. ആറ്---റാമത്ത-ത-. ആ__ ആ______ ആ-്- ആ-ാ-ത-ത-ത-. ---------------- ആറ്. ആറാമത്തേത്. 0
a--. -a----t-eth-. a___ a____________ a-t- a-r-m-t-e-h-. ------------------ aat. aaramathethu.
Seitse. Seitsmes. ഏഴ്.--ഴാമ--ത-ത്. ഏ__ ഏ______ ഏ-്- ഏ-ാ-ത-ത-ത-. ---------------- ഏഴ്. ഏഴാമത്തേത്. 0
e-hu--e---am--he-h-. e____ e_____________ e-h-. e-h-a-a-h-t-u- -------------------- ezhu. ezhaamathethu.
Kaheksa. Kaheksas. എട്ട-.-എ-്--മത്ത---. എ___ എ_______ എ-്-്- എ-്-ാ-ത-ത-ത-. -------------------- എട്ട്. എട്ടാമത്തേത്. 0
ettu.--t-----thet-u. e____ e_____________ e-t-. e-t-a-a-h-t-u- -------------------- ettu. ettaamathethu.
Üheksa. Üheksas. ഒ-്പത-.-ഒ-്-ത-മ-്----. ഒ____ ഒ________ ഒ-്-ത-. ഒ-്-ത-മ-്-േ-്- ---------------------- ഒമ്പത്. ഒമ്പതാമത്തേത്. 0
o-b-th---ombat-a---t---h-. o_______ o________________ o-b-t-u- o-b-t-a-m-t-e-h-. -------------------------- ombathu. ombathaamathethu.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.