Vestmik

et Nädalapäevad   »   uk Дні тижня

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [дев’ять]

9 [devʺyatʹ]

Дні тижня

Dni tyzhnya

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
esmaspäev П--е----к П________ П-н-д-л-к --------- Понеділок 0
Pon---l-k P________ P-n-d-l-k --------- Ponedilok
teisipäev В-в-ор-к В_______ В-в-о-о- -------- Вівторок 0
V-vt--ok V_______ V-v-o-o- -------- Vivtorok
kolmapäev С--еда С_____ С-р-д- ------ Середа 0
S-re-a S_____ S-r-d- ------ Sereda
neljapäev Че-в-р Ч_____ Ч-т-е- ------ Четвер 0
C-etv-r C______ C-e-v-r ------- Chetver
reede п’я-н-ця п_______ п-я-н-ц- -------- п’ятниця 0
p-yatn-ts-a p__________ p-y-t-y-s-a ----------- pʺyatnytsya
laupäev Субота С_____ С-б-т- ------ Субота 0
S--ota S_____ S-b-t- ------ Subota
pühapäev Н--і-я Н_____ Н-д-л- ------ Неділя 0
N--i-ya N______ N-d-l-a ------- Nedilya
nädal Т--д-нь Т______ Т-ж-е-ь ------- Тиждень 0
T----enʹ T_______ T-z-d-n- -------- Tyzhdenʹ
esmaspäevast pühapäevani в-- п-не-і--а -- --д--і в__ п________ д_ н_____ в-д п-н-д-л-а д- н-д-л- ----------------------- від понеділка до неділі 0
vid-po--d---a d- ne-i-i v__ p________ d_ n_____ v-d p-n-d-l-a d- n-d-l- ----------------------- vid ponedilka do nedili
Esimene päev on esmaspäev. П-р-и-------– п---ді---. П_____ д___ – п_________ П-р-и- д-н- – п-н-д-л-к- ------------------------ Перший день – понеділок. 0
P---hyy̆---n--–-p-nedilo-. P______ d___ – p_________ P-r-h-y- d-n- – p-n-d-l-k- -------------------------- Pershyy̆ denʹ – ponedilok.
Teine päev on teisipäev. Др--и----н--- ---т-рок. Д_____ д___ – в________ Д-у-и- д-н- – в-в-о-о-. ----------------------- Другий день – вівторок. 0
Druhy-- d----–-vi-t--o-. D_____ d___ – v________ D-u-y-̆ d-n- – v-v-o-o-. ------------------------ Druhyy̆ denʹ – vivtorok.
Kolmas päev on kolmapäev. Т-е-ій-ден--– се----. Т_____ д___ – с______ Т-е-і- д-н- – с-р-д-. --------------------- Третій день – середа. 0
Tret--- de---– --red-. T_____ d___ – s______ T-e-i-̆ d-n- – s-r-d-. ---------------------- Tretiy̆ denʹ – sereda.
Neljas päev on neljapäev. Ч-тв----й-де-- - --тв--. Ч________ д___ – ч______ Ч-т-е-т-й д-н- – ч-т-е-. ------------------------ Четвертий день – четвер. 0
Ch-tver--y̆--e-ʹ-– ch-t--r. C_________ d___ – c_______ C-e-v-r-y-̆ d-n- – c-e-v-r- --------------------------- Chetvertyy̆ denʹ – chetver.
Viies päev on reede. П’--и- --нь –-п’--н--я. П_____ д___ – п________ П-я-и- д-н- – п-я-н-ц-. ----------------------- П’ятий день – п’ятниця. 0
Pʺy-tyy- d-nʹ-–-pʺ-a-ny-s--. P______ d___ – p___________ P-y-t-y- d-n- – p-y-t-y-s-a- ---------------------------- Pʺyatyy̆ denʹ – pʺyatnytsya.
Kuues päev on laupäev. Шо-т-й ден-----убот-. Ш_____ д___ – с______ Ш-с-и- д-н- – с-б-т-. --------------------- Шостий день – субота. 0
S--s-y-̆ de-ʹ-- --bo-a. S______ d___ – s______ S-o-t-y- d-n- – s-b-t-. ----------------------- Shostyy̆ denʹ – subota.
Seitsmes päev on pühapäev. Сьомий---нь – -е-іля. С_____ д___ – н______ С-о-и- д-н- – н-д-л-. --------------------- Сьомий день – неділя. 0
Sʹom-y̆ d----- -edil-a. S_____ d___ – n_______ S-o-y-̆ d-n- – n-d-l-a- ----------------------- Sʹomyy̆ denʹ – nedilya.
Nädalas on seitse päeva. Т--де-ь має -ім д---. Т______ м__ с__ д____ Т-ж-е-ь м-є с-м д-і-. --------------------- Тиждень має сім днів. 0
Ty---e-ʹ ma-------d--v. T_______ m___ s__ d____ T-z-d-n- m-y- s-m d-i-. ----------------------- Tyzhdenʹ maye sim dniv.
Me töötame ainult viis päeva. М- п---ю-м- лише п’-т--дн--. М_ п_______ л___ п____ д____ М- п-а-ю-м- л-ш- п-я-ь д-і-. ---------------------------- Ми працюємо лише п’ять днів. 0
My-pr-t-yu-em- l-s-- p-y-tʹ-d-i-. M_ p__________ l____ p_____ d____ M- p-a-s-u-e-o l-s-e p-y-t- d-i-. --------------------------------- My pratsyuyemo lyshe p'yatʹ dniv.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!