Vestmik

et Nädalapäevad   »   hy շաբաթվա օրեր

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [ինը]

9 [iny]

շաբաթվա օրեր

[shabat’va orer]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
esmaspäev երկու--բթի ե_________ ե-կ-ւ-ա-թ- ---------- երկուշաբթի 0
y-r-us-ab-’i y___________ y-r-u-h-b-’- ------------ yerkushabt’i
teisipäev երեք-ա--ի ե________ ե-ե-շ-բ-ի --------- երեքշաբթի 0
y-r-k’-hab-’i y____________ y-r-k-s-a-t-i ------------- yerek’shabt’i
kolmapäev չ-ր--շաբթի չ_________ չ-ր-ք-ա-թ- ---------- չորեքշաբթի 0
ch’--rek--h-bt-i c_______________ c-’-o-e-’-h-b-’- ---------------- ch’vorek’shabt’i
neljapäev հ-նգ---թի հ________ հ-ն-շ-բ-ի --------- հինգշաբթի 0
h---s--bt’i h__________ h-n-s-a-t-i ----------- hingshabt’i
reede ո--բ-թ ո_____ ո-ր-ա- ------ ուրբաթ 0
u-ba-’ u_____ u-b-t- ------ urbat’
laupäev շաբաթ շ____ շ-բ-թ ----- շաբաթ 0
s--ba-’ s______ s-a-a-’ ------- shabat’
pühapäev կ--ակի կ_____ կ-ր-կ- ------ կիրակի 0
k----i k_____ k-r-k- ------ kiraki
nädal մ- շ--աթ մ_ շ____ մ- շ-բ-թ -------- մի շաբաթ 0
m- ---ba-’ m_ s______ m- s-a-a-’ ---------- mi shabat’
esmaspäevast pühapäevani ե----շաբ---ց-մին-- --ր--ի ե___________ մ____ կ_____ ե-կ-ւ-ա-թ-ի- մ-ն-և կ-ր-կ- ------------------------- երկուշաբթիից մինչև կիրակի 0
y-r-u-ha--’iits’-m--c-’-e- -ir--i y_______________ m________ k_____ y-r-u-h-b-’-i-s- m-n-h-y-v k-r-k- --------------------------------- yerkushabt’iits’ minch’yev kiraki
Esimene päev on esmaspäev. Առ---- -ր----կ--շ--թ-ն -: Ա_____ օ__ ե__________ է_ Ա-ա-ի- օ-ը ե-կ-ւ-ա-թ-ն է- ------------------------- Առաջին օրը երկուշաբթին է: 0
Ar-a--n---y--erku---bt-i--e A______ o__ y____________ e A-r-j-n o-y y-r-u-h-b-’-n e --------------------------- Arrajin ory yerkushabt’in e
Teine päev on teisipäev. Եր----- -րը-ե---շաբ--ն-է: Ե______ օ__ ե_________ է_ Ե-կ-ո-դ օ-ը ե-ե-շ-բ-ի- է- ------------------------- Երկրորդ օրը երեքշաբթին է: 0
Y-r-r----o-- -e-e-’-h-bt--n-e Y_______ o__ y_____________ e Y-r-r-r- o-y y-r-k-s-a-t-i- e ----------------------------- Yerkrord ory yerek’shabt’in e
Kolmas päev on kolmapäev. Եր-ո-դ--րը --ր--շաբթ-ն է: Ե_____ օ__ չ__________ է_ Ե-ր-ր- օ-ը չ-ր-ք-ա-թ-ն է- ------------------------- Երրորդ օրը չորեքշաբթին է: 0
Yerr-rd-o-- -h--o-ek’-h--t-i--e Y______ o__ c________________ e Y-r-o-d o-y c-’-o-e-’-h-b-’-n e ------------------------------- Yerrord ory ch’vorek’shabt’in e
Neljas päev on neljapäev. Չ-րր--դ--ր---ինգ-ա-թ-- է: Չ______ օ__ հ_________ է_ Չ-ր-ո-դ օ-ը հ-ն-շ-բ-ի- է- ------------------------- Չորրորդ օրը հինգշաբթին է: 0
Ch---r-o-d -r--hin----bt’in-e C_________ o__ h___________ e C-’-o-r-r- o-y h-n-s-a-t-i- e ----------------------------- Ch’vorrord ory hingshabt’in e
Viies päev on reede. Հինգ-ր--դ-օ---ո-ր--թն--: Հ________ օ__ ո______ է_ Հ-ն-ե-ո-դ օ-ը ո-ր-ա-ն է- ------------------------ Հինգերորդ օրը ուրբաթն է: 0
Hin---ord -ry----at-n-e H________ o__ u______ e H-n-e-o-d o-y u-b-t-n e ----------------------- Hingerord ory urbat’n e
Kuues päev on laupäev. Վե--ր-ր- -ր- -աբ--ն է: Վ_______ օ__ շ_____ է_ Վ-ց-ր-ր- օ-ը շ-բ-թ- է- ---------------------- Վեցերորդ օրը շաբաթն է: 0
V-t-’ye-o-----y shabat’- e V__________ o__ s_______ e V-t-’-e-o-d o-y s-a-a-’- e -------------------------- Vets’yerord ory shabat’n e
Seitsmes päev on pühapäev. Յոթերոր--օրը-----կ-- -: Յ_______ օ__ կ______ է_ Յ-թ-ր-ր- օ-ը կ-ր-կ-ն է- ----------------------- Յոթերորդ օրը կիրակին է: 0
Yo-----o-d or--k----i--e Y_________ o__ k______ e Y-t-y-r-r- o-y k-r-k-n e ------------------------ Yot’yerord ory kirakin e
Nädalas on seitse päeva. Շա-աթն ---ի-յոթ-օր: Շ_____ ո___ յ__ օ__ Շ-բ-թ- ո-ն- յ-թ օ-: ------------------- Շաբաթն ունի յոթ օր: 0
S---a--- un---ot--or S_______ u__ y___ o_ S-a-a-’- u-i y-t- o- -------------------- Shabat’n uni yot’ or
Me töötame ainult viis päeva. Մե-ք --խ--ո-մ ե-ք --ա---հ--գ---: Մ___ ա_______ ե__ մ____ հ___ օ__ Մ-ն- ա-խ-տ-ւ- ե-ք մ-ա-ն հ-ն- օ-: -------------------------------- Մենք աշխատում ենք միայն հինգ օր: 0
M-nk-----k-at-- --nk’ mi-yn -ing -r M____ a________ y____ m____ h___ o_ M-n-’ a-h-h-t-m y-n-’ m-a-n h-n- o- ----------------------------------- Menk’ ashkhatum yenk’ miayn hing or

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!