Vestmik

et Nädalapäevad   »   be Дні тыдня

9 [üheksa]

Nädalapäevad

Nädalapäevad

9 [дзевяць]

9 [dzevyats’]

Дні тыдня

Dnі tydnya

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
esmaspäev па-яд--л-к п_________ п-н-д-е-а- ---------- панядзелак 0
p------e-ak p__________ p-n-a-z-l-k ----------- panyadzelak
teisipäev аў--р-к а______ а-т-р-к ------- аўторак 0
aut--ak a______ a-t-r-k ------- autorak
kolmapäev с-ра-а с_____ с-р-д- ------ серада 0
s-ra-a s_____ s-r-d- ------ serada
neljapäev чац--р ч_____ ч-ц-е- ------ чацвер 0
ch--s--r c_______ c-a-s-e- -------- chatsver
reede п-тн--а п______ п-т-і-а ------- пятніца 0
p----іtsa p________ p-a-n-t-a --------- pyatnіtsa
laupäev су-ота с_____ с-б-т- ------ субота 0
s-b-ta s_____ s-b-t- ------ subota
pühapäev ня-зеля н______ н-д-е-я ------- нядзеля 0
ny--z-l-a n________ n-a-z-l-a --------- nyadzelya
nädal тыдз-нь т______ т-д-е-ь ------- тыдзень 0
t----n’ t______ t-d-e-’ ------- tydzen’
esmaspäevast pühapäevani з --н-д--лка да-няд-е-і з п_________ д_ н______ з п-н-д-е-к- д- н-д-е-і ----------------------- з панядзелка да нядзелі 0
z-p-n-a---l-a-da nyad-elі z p__________ d_ n_______ z p-n-a-z-l-a d- n-a-z-l- ------------------------- z panyadzelka da nyadzelі
Esimene päev on esmaspäev. Пе--- дзен--- па--дз-ла-. П____ д____ – п__________ П-р-ы д-е-ь – п-н-д-е-а-. ------------------------- Першы дзень – панядзелак. 0
Pers------n--- -a-y--zela-. P_____ d____ – p___________ P-r-h- d-e-’ – p-n-a-z-l-k- --------------------------- Pershy dzen’ – panyadzelak.
Teine päev on teisipäev. Д---і-д-е-- – -ў-ора-. Д____ д____ – а_______ Д-у-і д-е-ь – а-т-р-к- ---------------------- Другі дзень – аўторак. 0
D-ugі -ze-- - au--ra-. D____ d____ – a_______ D-u-і d-e-’ – a-t-r-k- ---------------------- Drugі dzen’ – autorak.
Kolmas päev on kolmapäev. Т-э-і --е------е---а. Т____ д____ – с______ Т-э-і д-е-ь – с-р-д-. --------------------- Трэці дзень – серада. 0
Tr--sі--ze-----s-r-da. T_____ d____ – s______ T-e-s- d-e-’ – s-r-d-. ---------------------- Tretsі dzen’ – serada.
Neljas päev on neljapäev. Ч-ц--р-ы д-ен- - --ц-ер. Ч_______ д____ – ч______ Ч-ц-ё-т- д-е-ь – ч-ц-е-. ------------------------ Чацвёрты дзень – чацвер. 0
Ch----er-- dze---–--hats-e-. C_________ d____ – c________ C-a-s-e-t- d-e-’ – c-a-s-e-. ---------------------------- Chatsverty dzen’ – chatsver.
Viies päev on reede. Пя-ы д-ень-–----ніц-. П___ д____ – п_______ П-т- д-е-ь – п-т-і-а- --------------------- Пяты дзень – пятніца. 0
P---y d---- - p--t-і-sa. P____ d____ – p_________ P-a-y d-e-’ – p-a-n-t-a- ------------------------ Pyaty dzen’ – pyatnіtsa.
Kuues päev on laupäev. Шо--ы --ень ---у-о--. Ш____ д____ – с______ Ш-с-ы д-е-ь – с-б-т-. --------------------- Шосты дзень – субота. 0
S--st- d--n- - subota. S_____ d____ – s______ S-o-t- d-e-’ – s-b-t-. ---------------------- Shosty dzen’ – subota.
Seitsmes päev on pühapäev. Сём- -зень-–-н-дз-ля. С___ д____ – н_______ С-м- д-е-ь – н-д-е-я- --------------------- Сёмы дзень – нядзеля. 0
Sem----e-’ ---y---elya. S___ d____ – n_________ S-m- d-e-’ – n-a-z-l-a- ----------------------- Semy dzen’ – nyadzelya.
Nädalas on seitse päeva. У т--н---ем--з--. У т____ с__ д____ У т-д-і с-м д-ё-. ----------------- У тыдні сем дзён. 0
U-ty--- s-- ---n. U t____ s__ d____ U t-d-і s-m d-e-. ----------------- U tydnі sem dzen.
Me töötame ainult viis päeva. Мы --ацуем-т-ль-- пя---д-ён. М_ п______ т_____ п___ д____ М- п-а-у-м т-л-к- п-ц- д-ё-. ---------------------------- Мы працуем толькі пяць дзён. 0
My---a--u-m t-l-k- p--t-’ -z-n. M_ p_______ t_____ p_____ d____ M- p-a-s-e- t-l-k- p-a-s- d-e-. ------------------------------- My pratsuem tol’kі pyats’ dzen.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Tehislik esperanto keel

Inglise keel on tänapäeval kõige olulisem universaalkeel. Igaühel peaks olema võimalik suhelda, kasutades seda. Aga teistes keeltes tahan saavutada seda eesmärki. Näiteks võib tuua tehiskeeled. Tehiskeeled on sihilikult loodud ja arendatud. See tähendab, et need luuakse plaani järgi. Tehiskeele puhul segatakse kokku erinevate keelte elemente. Nii peaks antud keelt olema lihtne õppida võimalikult paljudele inimestele. Iga tehiskeele eesmärgiks on rahvusvaheline suhtlus. Kõige tuntum tehiskeel on esperanto. Esimest korda tutvustati esperanto keelt 1887. aastal Varssavis. Selle lõi kunstnik Ludwik L. Zamenhof. Ta uskus, et (sotsiaalset) rahulolematust põhjustavad peamiselt suhtlusprobleemid. Seepärast tahtis ta luua keele, mis ühendaks inimesi. Tänu sellele saaksid inimesed rääkida üksteisega võrdsel tasemel. Selle looja pseudonüümiks oli dr Esperanto ehk Lootusrikas. Mis näitab, kui palju ta uskus oma unistusse. Kuid ülemaailmse mõistmise idee on palju vanem. Praeguseks on loodud palju erinevaid tehiskeeli. Need on seotud selliste eesmärkidega nagu nagu sallivus ja inimõigused. Tänapäeval kõneldakse esperanto keelt enam kui 120 riigis. Kui esperanto keele vastu leidub ka kriitikat. Näiteks pärineb 70% esperanto sõnavarast romaani keeltest. Samuti on esperantot selgelt kujundanud indo-euroopa keeled. Antud keele kasutajad saavad mõtteid vahetada koosolekutel ja klubides. Regulaarselt korraldatakse kohtumisi ja loenguid. Niisiis, kuidas oleks natukese esperantoga? Ĉu vi parolas Esperanton? – Jes, mi parolas Esperanton tre bone!
Kas sa teadsid?
Ameerika inglise keel kuulub läänegermaani keelte hulka. Nagu ka Kanada inglise keel, on see Põhja-Ameerika inglise keele dialekt. See on umbes 300 miljonile inimesele emakeeleks. Seega on see inglise keele kõige räägitum variant. See on aga väga sarnane briti inglise keelele. Mõlema variandi rääkijad saavad üksteisest enamasti probleemideta aru. Vestlus võib keeruliseks minna vaid siis, kui mõlemad pooled tugevaid dialekte räägivad. Siiski leidub mõlema variandi vahel selgeid erinevusi. Need puudutavad eelkõige hääldust, sõnavara ja õigekirja. Mõningatel juhtudel võivad ka grammatika ja kirjavahemärgistus erineda. Võrreldes briti inglise keelega, muutub Ameerika inglise keel tähtsamaks. Seda põhjustab eelkõige Põhja-Ameerika filmi- ja muusikatööstuse suur mõju. Need ekspordivad oma keelt juba aastakümneid kogu maailma. Isegi India ja Pakistan, kunagised Briti kolooniad, võtavad amerikanisme üle... Õppige Ameerika inglise keelt, see on maailma kõige mõjukam keel!