Vestmik

et Perekond   »   ta குடும்ப அங்கத்தினர்கள்

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [இரண்டு]

2 [Iraṇṭu]

குடும்ப அங்கத்தினர்கள்

kuṭumpa aṅkattiṉarkaḷ

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tamiili Mängi Rohkem
vanaisa தாத-தா தா__ த-த-த- ------ தாத்தா 0
tāt-ā t____ t-t-ā ----- tāttā
vanaema ப--்டி பா__ ப-ட-ட- ------ பாட்டி 0
p---i p____ p-ṭ-i ----- pāṭṭi
tema ja tema அ--ு-்------் அ___ அ___ அ-ன-ம- அ-ள-ம- ------------- அவனும் அவளும் 0
a-a--- -vaḷ-m a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avaṉum avaḷum
isa தந்தை த__ த-்-ை ----- தந்தை 0
tantai t_____ t-n-a- ------ tantai
ema த-ய் தா_ த-ய- ---- தாய் 0
tāy t__ t-y --- tāy
tema ja tema அ-ர-ம- -----் அ___ அ___ அ-ர-ம- அ-ள-ம- ------------- அவரும் அவளும் 0
ava------aḷ-m a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avarum avaḷum
poeg ம--் ம__ ம-ன- ---- மகன் 0
ma--ṉ m____ m-k-ṉ ----- makaṉ
tütar மகள் ம__ ம-ள- ---- மகள் 0
ma-aḷ m____ m-k-ḷ ----- makaḷ
tema ja tema அ-ன-----வளு-் அ___ அ___ அ-ன-ம- அ-ள-ம- ------------- அவனும் அவளும் 0
a-aṉum---aḷum a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avaṉum avaḷum
vend ச---ர-் ச____ ச-ோ-ர-் ------- சகோதரன் 0
c-kō---aṉ c________ c-k-t-r-ṉ --------- cakōtaraṉ
õde சகோத-ி ச___ ச-ோ-ர- ------ சகோதரி 0
ca-ōt-ri c_______ c-k-t-r- -------- cakōtari
tema ja tema அவ-ும் அ----் அ___ அ___ அ-ன-ம- அ-ள-ம- ------------- அவனும் அவளும் 0
avaṉu--a--ḷum a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avaṉum avaḷum
onu மா-ா மா_ ம-ம- ---- மாமா 0
m--ā m___ m-m- ---- māmā
tädi ம-மி மா_ ம-ம- ---- மாமி 0
mā-i m___ m-m- ---- māmi
tema ja tema அ--ும--அவளு-் அ___ அ___ அ-ர-ம- அ-ள-ம- ------------- அவரும் அவளும் 0
a--rum -vaḷ-m a_____ a_____ a-a-u- a-a-u- ------------- avarum avaḷum
Me oleme perekond. ந----ள்---ு-----ம---். நா___ ஒ_ கு_____ ந-ங-க-் ஒ-ு க-ட-ம-ப-்- ---------------------- நாங்கள் ஒரு குடும்பம். 0
nāṅk-ḷ oru-k------m. n_____ o__ k________ n-ṅ-a- o-u k-ṭ-m-a-. -------------------- nāṅkaḷ oru kuṭumpam.
Perekond ei ole väike. எ-்-ள--க-ட--்பம- சிறிய-ு---்லை. எ___ கு____ சி___ இ___ எ-்-ள- க-ட-ம-ப-் ச-ற-ய-ு இ-்-ை- ------------------------------- எங்கள் குடும்பம் சிறியது இல்லை. 0
Eṅ--- ku--------iṟiyatu il-a-. E____ k_______ c_______ i_____ E-k-ḷ k-ṭ-m-a- c-ṟ-y-t- i-l-i- ------------------------------ Eṅkaḷ kuṭumpam ciṟiyatu illai.
Perekond on suur. குட-ம்ப---பெ--ய--. கு____ பெ____ க-ட-ம-ப-் ப-ர-ய-ு- ------------------ குடும்பம் பெரியது. 0
Ku-um--- p---y-tu. K_______ p________ K-ṭ-m-a- p-r-y-t-. ------------------ Kuṭumpam periyatu.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tamiili (1-100) MP3 tamiili (1-100)
Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.