Vestmik

et Perekond   »   am የቤተሰብ አባላት

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [ሁለት]

2 [huleti]

የቤተሰብ አባላት

yebētesebi ābalati

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
vanaisa ወ-ድ--ያት ወ__ አ__ ወ-ድ አ-ት ------- ወንድ አያት 0
wen-d- --ati w_____ ā____ w-n-d- ā-a-i ------------ wenidi āyati
vanaema ሴት---ት ሴ_ አ__ ሴ- አ-ት ------ ሴት አያት 0
sē-- --ati s___ ā____ s-t- ā-a-i ---------- sēti āyati
tema ja tema እሱ -- እሷ እ_ እ_ እ_ እ- እ- እ- -------- እሱ እና እሷ 0
i-u --a -s-a i__ i__ i___ i-u i-a i-w- ------------ isu ina iswa
isa አ-ት አ__ አ-ት --- አባት 0
ā-ati ā____ ā-a-i ----- ābati
ema እናት እ__ እ-ት --- እናት 0
i-a-i i____ i-a-i ----- inati
tema ja tema እ---ና -ሷ እ_ እ_ እ_ እ- እ- እ- -------- እሱ እና እሷ 0
isu in- is-a i__ i__ i___ i-u i-a i-w- ------------ isu ina iswa
poeg ወን- -ጅ ወ__ ል_ ወ-ድ ል- ------ ወንድ ልጅ 0
we-------ji w_____ l___ w-n-d- l-j- ----------- wenidi liji
tütar ሴ---ጅ ሴ_ ል_ ሴ- ል- ----- ሴት ልጅ 0
sēti-l--i s___ l___ s-t- l-j- --------- sēti liji
tema ja tema እሱ እና-እሷ እ_ እ_ እ_ እ- እ- እ- -------- እሱ እና እሷ 0
i-u i-- -s-a i__ i__ i___ i-u i-a i-w- ------------ isu ina iswa
vend ወን-ም ወ___ ወ-ድ- ---- ወንድም 0
w--i-imi w_______ w-n-d-m- -------- wenidimi
õde እህት እ__ እ-ት --- እህት 0
i---i i____ i-i-i ----- ihiti
tema ja tema እሱ-እና--ሷ እ_ እ_ እ_ እ- እ- እ- -------- እሱ እና እሷ 0
isu--na --wa i__ i__ i___ i-u i-a i-w- ------------ isu ina iswa
onu አጎት አ__ አ-ት --- አጎት 0
āg-ti ā____ ā-o-i ----- āgoti
tädi አ--ት አ___ አ-ስ- ---- አክስት 0
āki--ti ā______ ā-i-i-i ------- ākisiti
tema ja tema እ---- -ሷ እ_ እ_ እ_ እ- እ- እ- -------- እሱ እና እሷ 0
i-u i-a -s-a i__ i__ i___ i-u i-a i-w- ------------ isu ina iswa
Me oleme perekond. እኛ ቤተሰ- ነ-። እ_ ቤ___ ነ__ እ- ቤ-ሰ- ነ-። ----------- እኛ ቤተሰብ ነን። 0
in----ē--s--- n-ni. i___ b_______ n____ i-y- b-t-s-b- n-n-. ------------------- inya bētesebi neni.
Perekond ei ole väike. ቤተ---ትንሽ-አ-ደለ-። ቤ___ ት__ አ_____ ቤ-ሰ- ት-ሽ አ-ደ-ም- --------------- ቤተሰቡ ትንሽ አይደለም። 0
b-te-----tin------yide-e-i. b_______ t______ ā_________ b-t-s-b- t-n-s-i ā-i-e-e-i- --------------------------- bētesebu tinishi āyidelemi.
Perekond on suur. ቤተ-ቡ------ው። ቤ___ ት__ ነ__ ቤ-ሰ- ት-ቅ ነ-። ------------ ቤተሰቡ ትልቅ ነው። 0
bē---eb------k-----wi. b_______ t______ n____ b-t-s-b- t-l-k-i n-w-. ---------------------- bētesebu tilik’i newi.

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.