Vestmik

et Perekond   »   ar ‫عائلة‬

2 [kaks]

Perekond

Perekond

‫2 [اثنان]‬

2 [athnan]

‫عائلة‬

eaayilat

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
vanaisa ‫-ل--‬ ‫_____ ‫-ل-د- ------ ‫الجد‬ 0
a--d a___ a-j- ---- aljd
vanaema ‫-ل-دة‬ ‫______ ‫-ل-د-‬ ------- ‫الجدة‬ 0
a-jdat a_____ a-j-a- ------ aljdat
tema ja tema ‫-و و-ي‬ ‫__ و___ ‫-و و-ي- -------- ‫هو وهي‬ 0
hw wa-i h_ w___ h- w-h- ------- hw wahi
isa ‫ا--------والد‬ ‫____ / ا______ ‫-ل-ب / ا-و-ل-‬ --------------- ‫الأب / الوالد‬ 0
a-'-- --a-----d a____ / a______ a-'-b / a-w-l-d --------------- al'ab / alwalid
ema ‫--أ----ال--لدة‬ ‫____ / ا_______ ‫-ل-م / ا-و-ل-ة- ---------------- ‫الأم / الوالدة‬ 0
al'-m---a------at a____ / a________ a-'-m / a-w-l-d-t ----------------- al'um / alwalidat
tema ja tema ‫هو-وهي‬ ‫__ و___ ‫-و و-ي- -------- ‫هو وهي‬ 0
h- w-hi h_ w___ h- w-h- ------- hw wahi
poeg ‫-لاب-‬ ‫______ ‫-ل-ب-‬ ------- ‫الابن‬ 0
ala-n a____ a-a-n ----- alabn
tütar ‫----نة‬ ‫_______ ‫-ل-ب-ة- -------- ‫الابنة‬ 0
a-a----t a_______ a-a-b-a- -------- alaabnat
tema ja tema ‫هو-وه-‬ ‫__ و___ ‫-و و-ي- -------- ‫هو وهي‬ 0
h--w--i h_ w___ h- w-h- ------- hw wahi
vend ‫--أ-‬ ‫_____ ‫-ل-خ- ------ ‫الأخ‬ 0
a-akh a____ a-a-h ----- alakh
õde ‫----ت‬ ‫______ ‫-ل-خ-‬ ------- ‫الأخت‬ 0
a-a'--h-t a________ a-a-a-h-t --------- ala'akhat
tema ja tema ‫-- وهي‬ ‫__ و___ ‫-و و-ي- -------- ‫هو وهي‬ 0
h- -ahi h_ w___ h- w-h- ------- hw wahi
onu ‫-م-خال‬ ‫_______ ‫-م-خ-ل- -------- ‫عم/خال‬ 0
e-/k-al e______ e-/-h-l ------- em/khal
tädi ‫--ة/خ--ة‬ ‫_________ ‫-م-/-ا-ة- ---------- ‫عمة/خالة‬ 0
em-t--kha--t e___________ e-a-a-k-a-a- ------------ emata/khalat
tema ja tema ‫هو----‬ ‫__ و___ ‫-و و-ي- -------- ‫هو وهي‬ 0
h- ---i h_ w___ h- w-h- ------- hw wahi
Me oleme perekond. ‫-ح--ع-ئل-.‬ ‫___ ع______ ‫-ح- ع-ئ-ة-‬ ------------ ‫نحن عائلة.‬ 0
nh-- --yilat-. n___ e________ n-u- e-y-l-t-. -------------- nhun eayilata.
Perekond ei ole väike. ‫--ع-------س- ---ر--‬ ‫_______ ل___ ص______ ‫-ل-ا-ل- ل-س- ص-ي-ة-‬ --------------------- ‫العائلة ليست صغيرة.‬ 0
alea---------sa---aghir---n. a________ l_____ s__________ a-e-y-l-t l-y-a- s-g-i-a-a-. ---------------------------- aleayilat laysat saghiratan.
Perekond on suur. ‫------ة--ب-ر-.‬ ‫_______ ك______ ‫-ل-ا-ل- ك-ي-ة-‬ ---------------- ‫العائلة كبيرة.‬ 0
al-a---at-----r---. a________ k________ a-e-y-l-t k-b-r-t-. ------------------- aleayilat kabirata.

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.