Vestmik

et Perekond   »   ko 가족 구성원

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [둘]

2 [dul]

가족 구성원

[gajog guseong-won]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
vanaisa 할-버지 할아버지 할-버- ---- 할아버지 0
ha---beoji hal-abeoji h-l-a-e-j- ---------- hal-abeoji
vanaema 할머니 할머니 할-니 --- 할머니 0
h--meoni halmeoni h-l-e-n- -------- halmeoni
tema ja tema 그와 -녀 그와 그녀 그- 그- ----- 그와 그녀 0
geu---ge-n--o geuwa geunyeo g-u-a g-u-y-o ------------- geuwa geunyeo
isa 아-지 아버지 아-지 --- 아버지 0
a--o-i abeoji a-e-j- ------ abeoji
ema 어-니 어머니 어-니 --- 어머니 0
eom-oni eomeoni e-m-o-i ------- eomeoni
tema ja tema 그와 -녀 그와 그녀 그- 그- ----- 그와 그녀 0
g---a --u---o geuwa geunyeo g-u-a g-u-y-o ------------- geuwa geunyeo
poeg 아- 아들 아- -- 아들 0
a-e-l adeul a-e-l ----- adeul
tütar 딸딸 딸 딸 - 딸 0
t--l ttal t-a- ---- ttal
tema ja tema 그와 -녀 그와 그녀 그- 그- ----- 그와 그녀 0
g--wa -e--yeo geuwa geunyeo g-u-a g-u-y-o ------------- geuwa geunyeo
vend 형 - 오--- --생 형 / 오빠 / 남동생 형 / 오- / 남-생 ------------ 형 / 오빠 / 남동생 0
hye-ng-----pa----amdon-s---g hyeong / oppa / namdongsaeng h-e-n- / o-p- / n-m-o-g-a-n- ---------------------------- hyeong / oppa / namdongsaeng
õde 누--/ ---/-여동생 누나 / 언니 / 여동생 누- / 언- / 여-생 ------------- 누나 / 언니 / 여동생 0
n--a - e-n-i-----od--gs-e-g nuna / eonni / yeodongsaeng n-n- / e-n-i / y-o-o-g-a-n- --------------------------- nuna / eonni / yeodongsaeng
tema ja tema 그- -녀 그와 그녀 그- 그- ----- 그와 그녀 0
geuwa g-un-eo geuwa geunyeo g-u-a g-u-y-o ------------- geuwa geunyeo
onu -촌 삼촌 삼- -- 삼촌 0
sam-hon samchon s-m-h-n ------- samchon
tädi 이--- -모 이모 / 고모 이- / 고- ------- 이모 / 고모 0
imo-/--omo imo / gomo i-o / g-m- ---------- imo / gomo
tema ja tema 그와-그녀 그와 그녀 그- 그- ----- 그와 그녀 0
ge-wa--eu--eo geuwa geunyeo g-u-a g-u-y-o ------------- geuwa geunyeo
Me oleme perekond. 우---가--에요. 우리는 가족이에요. 우-는 가-이-요- ---------- 우리는 가족이에요. 0
ul--eun ga-o--i--o. ulineun gajog-ieyo. u-i-e-n g-j-g-i-y-. ------------------- ulineun gajog-ieyo.
Perekond ei ole väike. 가족- ---않아-. 가족이 작지 않아요. 가-이 작- 않-요- ----------- 가족이 작지 않아요. 0
ga-og-- j----------y-. gajog-i jagji anh-ayo. g-j-g-i j-g-i a-h-a-o- ---------------------- gajog-i jagji anh-ayo.
Perekond on suur. 대-족---. 대가족이에요. 대-족-에-. ------- 대가족이에요. 0
da----o--i--o. daegajog-ieyo. d-e-a-o---e-o- -------------- daegajog-ieyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.