Vestmik

et Perekond   »   ur ‫خاندان‬

2 [kaks]

Perekond

Perekond

‫2 [دو]‬

doo

‫خاندان‬

khandaan

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti urdi Mängi Rohkem
vanaisa ‫داد-‬ ‫_____ ‫-ا-ا- ------ ‫دادا‬ 0
d--a d___ d-d- ---- dada
vanaema ‫-ا-ی‬ ‫_____ ‫-ا-ی- ------ ‫دادی‬ 0
d--i d___ d-d- ---- dadi
tema ja tema ‫و---مذ--- ا-- وہ-(-ؤنث-‬ ‫__ (_____ ا__ و_ (______ ‫-ہ (-ذ-ر- ا-ر و- (-ؤ-ث-‬ ------------------------- ‫وہ (مذکر) اور وہ (مؤنث)‬ 0
woh---r---h w__ a__ w__ w-h a-r w-h ----------- woh aur woh
isa ‫---‬ ‫____ ‫-ا-‬ ----- ‫باپ‬ 0
baap b___ b-a- ---- baap
ema ‫م-ں‬ ‫____ ‫-ا-‬ ----- ‫ماں‬ 0
maan m___ m-a- ---- maan
tema ja tema ‫و----ذ-ر- -و---ہ (--ن-)‬ ‫__ (_____ ا__ و_ (______ ‫-ہ (-ذ-ر- ا-ر و- (-ؤ-ث-‬ ------------------------- ‫وہ (مذکر) اور وہ (مؤنث)‬ 0
w-h -ur-woh w__ a__ w__ w-h a-r w-h ----------- woh aur woh
poeg ‫-ی-ا‬ ‫_____ ‫-ی-ا- ------ ‫بیٹا‬ 0
b--a b___ b-t- ---- beta
tütar ‫-یٹ-‬ ‫_____ ‫-ی-ی- ------ ‫بیٹی‬ 0
be-i b___ b-t- ---- beti
tema ja tema ‫و--(-ذ-ر) -و--و--(مؤ---‬ ‫__ (_____ ا__ و_ (______ ‫-ہ (-ذ-ر- ا-ر و- (-ؤ-ث-‬ ------------------------- ‫وہ (مذکر) اور وہ (مؤنث)‬ 0
woh-a-r-woh w__ a__ w__ w-h a-r w-h ----------- woh aur woh
vend ‫---ئی‬ ‫______ ‫-ھ-ئ-‬ ------- ‫بھائی‬ 0
b-ay b___ b-a- ---- bhay
õde ‫بہن‬ ‫____ ‫-ہ-‬ ----- ‫بہن‬ 0
beh-n b____ b-h-n ----- behan
tema ja tema ‫وہ (مذ--)--ور ---------‬ ‫__ (_____ ا__ و_ (______ ‫-ہ (-ذ-ر- ا-ر و- (-ؤ-ث-‬ ------------------------- ‫وہ (مذکر) اور وہ (مؤنث)‬ 0
wo--au- -oh w__ a__ w__ w-h a-r w-h ----------- woh aur woh
onu ‫---‬ ‫____ ‫-چ-‬ ----- ‫چچا‬ 0
chacha c_____ c-a-h- ------ chacha
tädi ‫چچ-‬ ‫____ ‫-چ-‬ ----- ‫چچی‬ 0
ch--hi c_____ c-a-h- ------ chachi
tema ja tema ‫-ہ--م-کر- اور -ہ-(--ن-)‬ ‫__ (_____ ا__ و_ (______ ‫-ہ (-ذ-ر- ا-ر و- (-ؤ-ث-‬ ------------------------- ‫وہ (مذکر) اور وہ (مؤنث)‬ 0
w-- a-- --h w__ a__ w__ w-h a-r w-h ----------- woh aur woh
Me oleme perekond. ‫ہ- ایک-خا-د-ن--یں-‬ ‫__ ا__ خ_____ ہ____ ‫-م ا-ک خ-ن-ا- ہ-ں-‬ -------------------- ‫ہم ایک خاندان ہیں-‬ 0
hu- --k -h----a- ---- h__ a__ k_______ h___ h-m a-k k-a-d-a- h-n- --------------------- hum aik khandaan hin-
Perekond ei ole väike. ‫-اند------ٹ--نہیں-ہے-‬ ‫______ چ____ ن___ ہ___ ‫-ا-د-ن چ-و-ا ن-ی- ہ--- ----------------------- ‫خاندان چھوٹا نہیں ہے-‬ 0
y-h ----d-a- -h-o---n-h---ai - y__ k_______ c_____ n___ h__ - y-h k-a-d-a- c-h-t- n-h- h-i - ------------------------------ yeh khandaan chhota nahi hai -
Perekond on suur. ‫خ--د-ن-ب-ا ہ--‬ ‫______ ب__ ہ___ ‫-ا-د-ن ب-ا ہ--- ---------------- ‫خاندان بڑا ہے-‬ 0
yeh kh-n-aan b-r- h-i - y__ k_______ b___ h__ - y-h k-a-d-a- b-r- h-i - ----------------------- yeh khandaan bara hai -

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + urdi (1-100) MP3 urdi (1-100)
Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.