Vestmik

et Perekond   »   zh 家庭

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2[二]

2 [Èr]

家庭

[jiātíng]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hiina (lihtsustatud) Mängi Rohkem
vanaisa 祖父-/外祖父 祖父 /外祖父 祖- /-祖- ------- 祖父 /外祖父 0
zǔf-----i--fù zǔfù/ wàizǔfù z-f-/ w-i-ǔ-ù ------------- zǔfù/ wàizǔfù
vanaema 祖- -外-母 祖母 /外祖母 祖- /-祖- ------- 祖母 /外祖母 0
zǔm-/-wà-z-mǔ zǔmǔ/ wàizǔmǔ z-m-/ w-i-ǔ-ǔ ------------- zǔmǔ/ wàizǔmǔ
tema ja tema 他 和 她 他 和 她 他 和 她 ----- 他 和 她 0
t-----tā tā hé tā t- h- t- -------- tā hé tā
isa 父- 父亲 父- -- 父亲 0
f--īn fùqīn f-q-n ----- fùqīn
ema -亲 母亲 母- -- 母亲 0
mǔq-n mǔqīn m-q-n ----- mǔqīn
tema ja tema 他-和-她 他 和 她 他 和 她 ----- 他 和 她 0
t------ā tā hé tā t- h- t- -------- tā hé tā
poeg -子 儿子 儿- -- 儿子 0
é-zi érzi é-z- ---- érzi
tütar 女- 女儿 女- -- 女儿 0
n---r nǚ'ér n-'-r ----- nǚ'ér
tema ja tema 他 - 她 他 和 她 他 和 她 ----- 他 和 她 0
t- ---tā tā hé tā t- h- t- -------- tā hé tā
vend 哥哥--弟弟 哥哥 /弟弟 哥- /-弟 ------ 哥哥 /弟弟 0
g--ē/ ---ì gēgē/ dìdì g-g-/ d-d- ---------- gēgē/ dìdì
õde 姐- /-妹 姐姐 /妹妹 姐- /-妹 ------ 姐姐 /妹妹 0
jiěji-- mèim-i jiějiě/ mèimei j-ě-i-/ m-i-e- -------------- jiějiě/ mèimei
tema ja tema 他-- 她 他 和 她 他 和 她 ----- 他 和 她 0
t---é--ā tā hé tā t- h- t- -------- tā hé tā
onu 叔叔--伯- /舅舅-/---叔---- -----姑父 叔叔 /伯父 /舅舅 /姑父叔叔 /伯父 /舅舅 /姑父 叔- /-父 /-舅 /-父-叔 /-父 /-舅 /-父 ---------------------------- 叔叔 /伯父 /舅舅 /姑父叔叔 /伯父 /舅舅 /姑父 0
s-ū---- -ó-ù-j-ù--u/-gūfu-shū-hu- ----/jiù-i-- --fu shūshu/ bófù/jiùjiu/ gūfu shūshu/ bófù/jiùjiu/ gūfu s-ū-h-/ b-f-/-i-j-u- g-f- s-ū-h-/ b-f-/-i-j-u- g-f- --------------------------------------------------- shūshu/ bófù/jiùjiu/ gūfu shūshu/ bófù/jiùjiu/ gūfu
tädi 阿--/婶- /舅妈--姨- /-妈 阿姨 /婶婶 /舅妈 /姨妈 /姑妈 阿- /-婶 /-妈 /-妈 /-妈 ------------------ 阿姨 /婶婶 /舅妈 /姨妈 /姑妈 0
āyí/-shěn-h------ùm-- yím-- g-mā āyí/ shěnshen/ jiùmā/ yímā/ gūmā ā-í- s-ě-s-e-/ j-ù-ā- y-m-/ g-m- -------------------------------- āyí/ shěnshen/ jiùmā/ yímā/ gūmā
tema ja tema 他---她 他 和 她 他 和 她 ----- 他 和 她 0
t---é-tā tā hé tā t- h- t- -------- tā hé tā
Me oleme perekond. 我们 是 -个-家庭 -我- 是--家人 。 我们 是 一个 家庭 /我们 是 一家人 。 我- 是 一- 家- /-们 是 一-人 。 ---------------------- 我们 是 一个 家庭 /我们 是 一家人 。 0
w-me---hì-y-----i--í--/--ǒ--n s-ì----i- ---. wǒmen shì yīgè jiātíng/ wǒmen shì yījiā rén. w-m-n s-ì y-g- j-ā-í-g- w-m-n s-ì y-j-ā r-n- -------------------------------------------- wǒmen shì yīgè jiātíng/ wǒmen shì yījiā rén.
Perekond ei ole väike. 这- 个--小- 家--。 这是 个 不小的 家庭 。 这- 个 不-的 家- 。 ------------- 这是 个 不小的 家庭 。 0
Zhè -h-g- -- xi-o-de--i----g. Zhè shìgè bù xiǎo de jiātíng. Z-è s-ì-è b- x-ǎ- d- j-ā-í-g- ----------------------------- Zhè shìgè bù xiǎo de jiātíng.
Perekond on suur. 这是-一个---家- 。 这是 一个 大 家庭 。 这- 一- 大 家- 。 ------------ 这是 一个 大 家庭 。 0
Z-è--h- --g- dà-ji-tíng. Zhè shì yīgè dà jiātíng. Z-è s-ì y-g- d- j-ā-í-g- ------------------------ Zhè shì yīgè dà jiātíng.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.