Vestmik

et Perekond   »   ti ቤተሰብ

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [ክልተ]

2 [kilite]

ቤተሰብ

bētesebi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
vanaisa እ--ኣቦ-ጎ እ_ ኣ___ እ- ኣ-ሓ- ------- እቲ ኣቦሓጎ 0
i-----o-̣--o i__ a______ i-ī a-o-̣-g- ------------ itī aboḥago
vanaema ዓባ-- ኣ-ይ-ዓባይ ዓ___ ኣ__ ዓ__ ዓ-ይ- ኣ-ይ ዓ-ይ ------------ ዓባይ፣ ኣደይ ዓባይ 0
‘ab-y-- ad-yi ‘aba-i ‘______ a____ ‘_____ ‘-b-y-፣ a-e-i ‘-b-y- -------------------- ‘abayi፣ adeyi ‘abayi
tema ja tema ንሱን--ሳን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
n-s-ni-----ni n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
isa እቲ--ቦ እ_ ኣ_ እ- ኣ- ----- እቲ ኣቦ 0
itī---o i__ a__ i-ī a-o ------- itī abo
ema እታ-ኣደ እ_ ኣ_ እ- ኣ- ----- እታ ኣደ 0
i-a ade i__ a__ i-a a-e ------- ita ade
tema ja tema ንሱን---ን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
n----- nisani n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
poeg እቲ--ሉድ--ዲ እ_ ው_____ እ- ው-ድ-ወ- --------- እቲ ውሉድ/ወዲ 0
i-ī-wi--d--we-ī i__ w__________ i-ī w-l-d-/-e-ī --------------- itī wiludi/wedī
tütar እ--ው-ድ/ጓል እ_ ው_____ እ- ው-ድ-ጓ- --------- እታ ውላድ/ጓል 0
ita w---di/-w--i i__ w___________ i-a w-l-d-/-w-l- ---------------- ita wiladi/gwali
tema ja tema ንሱ---ሳን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
ni-uni n--a-i n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
vend እቲ -ው እ_ ሓ_ እ- ሓ- ----- እቲ ሓው 0
i-- ----i i__ ḥ___ i-ī h-a-i --------- itī ḥawi
õde እ--ሓፍቲ እ_ ሓ__ እ- ሓ-ቲ ------ እታ ሓፍቲ 0
ita h-----ī i__ ḥ_____ i-a h-a-i-ī ----------- ita ḥafitī
tema ja tema ን-----ን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
n-suni n-sa-i n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
onu እ- -ኮ እ_ ኣ_ እ- ኣ- ----- እቲ ኣኮ 0
it- --o i__ a__ i-ī a-o ------- itī ako
tädi እ- ሓ-ኖ እ_ ሓ__ እ- ሓ-ኖ ------ እታ ሓትኖ 0
ita-ḥ--ino i__ ḥ_____ i-a h-a-i-o ----------- ita ḥatino
tema ja tema ንሱን ን-ን ን__ ን__ ን-ን ን-ን ------- ንሱን ንሳን 0
n-suni ----ni n_____ n_____ n-s-n- n-s-n- ------------- nisuni nisani
Me oleme perekond. ንሕና -ንቲ------ --። ን__ ሓ__ ስ____ ኢ__ ን-ና ሓ-ቲ ስ-ራ-ት ኢ-። ----------------- ንሕና ሓንቲ ስድራቤት ኢና። 0
ni--i-----a--t- ---irab-ti-ī-a። n_____ ḥ_____ s_________ ī___ n-h-i-a h-a-i-ī s-d-r-b-t- ī-a- ------------------------------- niḥina ḥanitī sidirabēti īna።
Perekond ei ole väike. እታ-ስድ--ት----ቶ-ኣይ--ት-። እ_ ስ____ ን___ ኣ______ እ- ስ-ራ-ት ን-ሽ- ኣ-ኮ-ት-። --------------------- እታ ስድራቤት ንእሽቶ ኣይኮነትን። 0
i-- ----r-b-t- --’-s---- -yik-netin-። i__ s_________ n________ a___________ i-a s-d-r-b-t- n-’-s-i-o a-i-o-e-i-i- ------------------------------------- ita sidirabēti ni’ishito ayikonetini።
Perekond on suur. እታ ስድ-ቤ- ዓባ---ያ። እ_ ስ____ ዓ__ እ__ እ- ስ-ራ-ት ዓ-ይ እ-። ---------------- እታ ስድራቤት ዓባይ እያ። 0
it- -----abē-i ‘a---- -y-። i__ s_________ ‘_____ i___ i-a s-d-r-b-t- ‘-b-y- i-a- -------------------------- ita sidirabēti ‘abayi iya።

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tigrinja (1-100) MP3 tigrinja (1-100)
Videot ei leitud!

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.