Vestmik

et Perekond   »   gu કુટુંબ

2 [kaks]

Perekond

Perekond

2 [બે]

2 [Bē]

કુટુંબ

kuṭumba

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gujarati Mängi Rohkem
vanaisa દ--ા દા_ દ-દ- ---- દાદા 0
d-dā d___ d-d- ---- dādā
vanaema દ--ી દા_ દ-દ- ---- દાદી 0
dā-ī d___ d-d- ---- dādī
tema ja tema ત--અન---ે-ી તે અ_ તે_ ત- અ-ે ત-ણ- ----------- તે અને તેણી 0
tē---ē--ē-ī t_ a__ t___ t- a-ē t-ṇ- ----------- tē anē tēṇī
isa પ-તા પિ_ પ-ત- ---- પિતા 0
p-tā p___ p-t- ---- pitā
ema મા-ા મા_ મ-ત- ---- માતા 0
m--ā m___ m-t- ---- mātā
tema ja tema ત--અ-- -ેણી તે અ_ તે_ ત- અ-ે ત-ણ- ----------- તે અને તેણી 0
tē a-ē----ī t_ a__ t___ t- a-ē t-ṇ- ----------- tē anē tēṇī
poeg પુત-ર પુ__ પ-ત-ર ----- પુત્ર 0
pu--a p____ p-t-a ----- putra
tütar પુ--રી પુ__ પ-ત-ર- ------ પુત્રી 0
p-trī p____ p-t-ī ----- putrī
tema ja tema ત- -----ેણી તે અ_ તે_ ત- અ-ે ત-ણ- ----------- તે અને તેણી 0
t---nē-t--ī t_ a__ t___ t- a-ē t-ṇ- ----------- tē anē tēṇī
vend ભ-ઈ ભા_ ભ-ઈ --- ભાઈ 0
b--ī b___ b-ā- ---- bhāī
õde બહેન બ__ બ-ે- ---- બહેન 0
b-hēna b_____ b-h-n- ------ bahēna
tema ja tema ત- અ-ે ત--ી તે અ_ તે_ ત- અ-ે ત-ણ- ----------- તે અને તેણી 0
tē an- tēṇī t_ a__ t___ t- a-ē t-ṇ- ----------- tē anē tēṇī
onu ક-કા કા_ ક-ક- ---- કાકા 0
kākā k___ k-k- ---- kākā
tädi કાકી કા_ ક-ક- ---- કાકી 0
kā-ī k___ k-k- ---- kākī
tema ja tema ત---ન- ત--ી તે અ_ તે_ ત- અ-ે ત-ણ- ----------- તે અને તેણી 0
t---nē --ṇī t_ a__ t___ t- a-ē t-ṇ- ----------- tē anē tēṇī
Me oleme perekond. અમ--એ- -રિ--ર -ી-. અ_ એ_ પ___ છી__ અ-ે એ- પ-િ-ા- છ-એ- ------------------ અમે એક પરિવાર છીએ. 0
amē ēka-parivāra----ē. a__ ē__ p_______ c____ a-ē ē-a p-r-v-r- c-ī-. ---------------------- amē ēka parivāra chīē.
Perekond ei ole väike. પ--વ-ર---ન- ---. પ___ ના_ ન__ પ-િ-ા- ન-ન- ન-ી- ---------------- પરિવાર નાનો નથી. 0
P--i-āra -ānō--a--ī. P_______ n___ n_____ P-r-v-r- n-n- n-t-ī- -------------------- Parivāra nānō nathī.
Perekond on suur. પરિ-------ો છે. પ___ મો_ છે_ પ-િ-ા- મ-ટ- છ-. --------------- પરિવાર મોટો છે. 0
Par---ra--ōṭ--chē. P_______ m___ c___ P-r-v-r- m-ṭ- c-ē- ------------------ Parivāra mōṭō chē.

Kas me kõik räägime aafrika keelt?

Kõik meist pole kunagi Aafrikas käinud. Kuid on võimalik, et iga keel on seal olnud! Paljud teadlased nii igatahes arvavad. Nende arvates pärinevad kõik keeled Aafrikast. Sealt on keeled levinud ülejäänud maailma. Maailmas on kokku üle 6000 erineva keele. Kuid väidetavalt on neil kõigil Aafrika juured. Teadlased on võrrelnud erinevate keelte foneeme. Foneem on sõna väikseim üksus, mis eristab ühe sõna tähendust. Foneemi muutmisel muutub sõna tähendus. Näiteks saab tuua inglise keele. Ingliskeelsed sõnad dip ja tip tähistavad kahte erinevat asja. Seega on inglisekeeles /d/ ja /t/ kaks erinevat foneemi. Selliseid foneemilisi erinevusi on Aafrika keeltes kõige rohkem. See vähendab järsult, kuid seda tõrksamad saad Aafrikast. Täpselt sealt arvavad teadlased leidvat oma teooriale tõestust. Laienevad populatsioonid muutuvad ühtlasemaks. Äärealadel aga geneetiline mitmekesisus kasvab. See juhtub, kuna ka ‘asunike’ hulk kasvab. Mida vähem uusi geene lisandub, seda ühtlasemaks populatsioon muutub. Erinevate geenikombinatsioonide hulk väheneb. Selle tulemusena muutuvad migreerunud populatsioonid üksteisega sarnasemaks. Teadlased nimetavad seda asutaja efektiks. Kui inimesed lahkusid Aafrikast, võtsid nad kaasa ka oma keele. Kuid rändajata vähenemine tähendas keelele ka vähem uusi foneeme. Nii muutuvad ka individuaalsed keeled aja jooksul ühtsemaks. On tõestatud, et homo sapiens pärineb Aafrikast. Ootame, et näha, kas see käib ka nende keele kohta...
Kas sa teadsid?
Araabia keel kuulub maailma tähtsamate keelte hulka. Araabia keelt räägib rohkem kui 300 miljonit inimest enam kui 20 riigis. See afroaasia keel tekkis tuhandeid aastaid tagasi. Keelt räägiti alguses vaid Araabia poolsaarel ning hiljem laienes see teistesse riikidesse. Araabia kõnekeel erineb kirjakeelest väga tugevalt. Araabia keelel on väga palju erinevaid dialekte. Erinevatest piirkondadest keele rääkijaid ei mõista teineteist tihtipeale mitte üldse. Klassikalist araabia kirjakeelt räägitakse tänapäeval väga vähe. Seda võib näha eelkõige kirjavormis. Huvi araabia keele vastu on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. Inimestele tundub eriti põnev araabia kirjapilt. Seda kirjutatakse paremalt vasakule. Kes araabia keelt õppida tahab, peaks tähelepanu pöörama kindlale järjestusele. Kõigepealt hääldus, siis grammatika ja siis kirjutamine. Kes sellest kinni peab, sellel on kindlasti lõbus õppida.