Vestmik

et Minevik 3   »   gu ભૂતકાળ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [ત્ર્યાસી]

83 [Tryāsī]

ભૂતકાળ 3

bhūtakāḷa 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gujarati Mängi Rohkem
helistama ફ-- ક-ો ફો_ ક_ ફ-ન ક-ો ------- ફોન કરો 0
p--na-ka-ō p____ k___ p-ō-a k-r- ---------- phōna karō
Ma helistasin. મ-ં-ફોન-કર--ો. મેં ફો_ ક___ મ-ં ફ-ન ક-્-ો- -------------- મેં ફોન કર્યો. 0
m-ṁ phō-- --r-ō. m__ p____ k_____ m-ṁ p-ō-a k-r-ō- ---------------- mēṁ phōna karyō.
Ma olin terve selle aja telefonil. હુ-------મય ફો- -ર -તો. હું આ_ સ__ ફો_ પ_ હ__ હ-ં આ-ો સ-ય ફ-ન પ- હ-ો- ----------------------- હું આખો સમય ફોન પર હતો. 0
H-- ā-h---a-aya--hōn--p--------. H__ ā___ s_____ p____ p___ h____ H-ṁ ā-h- s-m-y- p-ō-a p-r- h-t-. -------------------------------- Huṁ ākhō samaya phōna para hatō.
küsima પુછ-ું પુ__ પ-છ-ુ- ------ પુછવું 0
P-ch--uṁ P_______ P-c-a-u- -------- Puchavuṁ
Ma küsisin. મ---ુછ---. મે પુ___ મ- પ-છ-ય-. ---------- મે પુછ્યુ. 0
m----c--u. m_ p______ m- p-c-y-. ---------- mē puchyu.
Ma olen alati küsinud. મેં હ-મે---પ------. મેં હં__ પૂ___ મ-ં હ-મ-શ- પ-છ-ય-ં- ------------------- મેં હંમેશા પૂછ્યું. 0
Mē--ha--ēśā p-ch-uṁ. M__ h______ p_______ M-ṁ h-m-ē-ā p-c-y-ṁ- -------------------- Mēṁ hammēśā pūchyuṁ.
jutustama જ-ા-ો જ__ જ-ા-ો ----- જણાવો 0
J--ā-ō J_____ J-ṇ-v- ------ Jaṇāvō
Ma jutustasin. મ---કહ્ય-ં. મેં ક___ મ-ં ક-્-ુ-. ----------- મેં કહ્યું. 0
m-- ------. m__ k______ m-ṁ k-h-u-. ----------- mēṁ kahyuṁ.
Ma jutustasin terve loo ära. મે--આખ----ર--ા-ક--. મેં આ_ વા__ ક__ મ-ં આ-ી વ-ર-ત- ક-ી- ------------------- મેં આખી વાર્તા કહી. 0
M-- ā----v-rtā--ahī. M__ ā___ v____ k____ M-ṁ ā-h- v-r-ā k-h-. -------------------- Mēṁ ākhī vārtā kahī.
õppima શી--ુ શી__ શ-ખ-ુ ----- શીખવુ 0
Ś-khavu Ś______ Ś-k-a-u ------- Śīkhavu
Ma õppisin. હ-ં--ી---ો--ુ-. હું શી__ છું_ હ-ં શ-ખ-ય- છ-ં- --------------- હું શીખ્યો છું. 0
h-- ś---y--c-u-. h__ ś_____ c____ h-ṁ ś-k-y- c-u-. ---------------- huṁ śīkhyō chuṁ.
Ma õppisin terve õhtu. મ-ં-આ-- -----અભ્ય---કર-યો. મેં આ_ સાં_ અ___ ક___ મ-ં આ-ી સ-ં- અ-્-ા- ક-્-ો- -------------------------- મેં આખી સાંજ અભ્યાસ કર્યો. 0
M----kh-----̄j---bh-āsa-ka-y-. M__ ā___ s____ a______ k_____ M-ṁ ā-h- s-n-j- a-h-ā-a k-r-ō- ------------------------------ Mēṁ ākhī sān̄ja abhyāsa karyō.
töötama કામ કા_ ક-મ --- કામ 0
Kāma K___ K-m- ---- Kāma
Ma töötasin. મ-------ક-્યું છ-. મેં કા_ ક__ છે_ મ-ં ક-મ ક-્-ુ- છ-. ------------------ મેં કામ કર્યું છે. 0
m-ṁ -----k-ryuṁ c-ē. m__ k___ k_____ c___ m-ṁ k-m- k-r-u- c-ē- -------------------- mēṁ kāma karyuṁ chē.
Ma töötasin terve päeva. હ---આ-- -િ-સ-કામ---ુ----ં. હું આ_ દિ__ કા_ ક_ છું_ હ-ં આ-ો દ-વ- ક-મ ક-ુ- છ-ં- -------------------------- હું આખો દિવસ કામ કરું છું. 0
Huṁ ---ō --vas- k-m- karu--chu-. H__ ā___ d_____ k___ k____ c____ H-ṁ ā-h- d-v-s- k-m- k-r-ṁ c-u-. -------------------------------- Huṁ ākhō divasa kāma karuṁ chuṁ.
sööma ભોજન ભો__ ભ-જ- ---- ભોજન 0
B--jana B______ B-ō-a-a ------- Bhōjana
Ma sõin. મે----ધ-ં-છે. મેં ખા_ છે_ મ-ં ખ-ધ-ં છ-. ------------- મેં ખાધું છે. 0
m-- -hādh-ṁ-chē. m__ k______ c___ m-ṁ k-ā-h-ṁ c-ē- ---------------- mēṁ khādhuṁ chē.
Ma sõin kogu toidu ära. મેં--ધો-ખ--ા---ા-ો. મેં બ_ ખો__ ખા__ મ-ં બ-ો ખ-ર-ક ખ-ધ-. ------------------- મેં બધો ખોરાક ખાધો. 0
Mē----dh---hō--k- -h--h-. M__ b____ k______ k______ M-ṁ b-d-ō k-ō-ā-a k-ā-h-. ------------------------- Mēṁ badhō khōrāka khādhō.

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!