Vestmik

et Omadussõnad 2   »   gu વિશેષણો 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [ન્યાત્તર]

79 [nyāttara]

વિશેષણો 2

viśēṣaṇō 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti gujarati Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. મેં વાદળ- ડ્-ે- પહ--્-ો છે. મેં વા__ ડ્__ પ___ છે_ મ-ં વ-દ-ી ડ-ર-સ પ-ે-્-ો છ-. --------------------------- મેં વાદળી ડ્રેસ પહેર્યો છે. 0
mē-------ī-ḍrēs- pah-r-ō--h-. m__ v_____ ḍ____ p______ c___ m-ṁ v-d-ḷ- ḍ-ē-a p-h-r-ō c-ē- ----------------------------- mēṁ vādaḷī ḍrēsa pahēryō chē.
Mul on punane kleit seljas. મે- --લ ડ્ર-----ેર્-ો-છે. મેં લા_ ડ્__ પ___ છે_ મ-ં લ-લ ડ-ર-સ પ-ે-્-ો છ-. ------------------------- મેં લાલ ડ્રેસ પહેર્યો છે. 0
Mē--l-l- -rē-a -a-ēr-ō -hē. M__ l___ ḍ____ p______ c___ M-ṁ l-l- ḍ-ē-a p-h-r-ō c-ē- --------------------------- Mēṁ lāla ḍrēsa pahēryō chē.
Mul on roheline kleit seljas. મે- લ--ો ડ---સ -હેર્----ે. મેં લી_ ડ્__ પ___ છે_ મ-ં લ-લ- ડ-ર-સ પ-ે-્-ો છ-. -------------------------- મેં લીલો ડ્રેસ પહેર્યો છે. 0
M-ṁ -ī-- -rē-a p-h-r-----ē. M__ l___ ḍ____ p______ c___ M-ṁ l-l- ḍ-ē-a p-h-r-ō c-ē- --------------------------- Mēṁ līlō ḍrēsa pahēryō chē.
Ma ostan musta koti. હું-કા-ી--ે---ર--ુ-----. હું કા_ બે_ ખ__ છું_ હ-ં ક-ળ- બ-ગ ખ-ી-ુ- છ-ં- ------------------------ હું કાળી બેગ ખરીદું છું. 0
H-ṁ kā-ī b--a -h---du- ---ṁ. H__ k___ b___ k_______ c____ H-ṁ k-ḷ- b-g- k-a-ī-u- c-u-. ---------------------------- Huṁ kāḷī bēga kharīduṁ chuṁ.
Ma ostan pruuni koti. હ-ં બ્-ાઉન બે---રીદું ---. હું બ્___ બે_ ખ__ છું_ હ-ં બ-ર-ઉ- બ-ગ ખ-ી-ુ- છ-ં- -------------------------- હું બ્રાઉન બેગ ખરીદું છું. 0
Huṁ b--u-a---ga -----duṁ--h--. H__ b_____ b___ k_______ c____ H-ṁ b-ā-n- b-g- k-a-ī-u- c-u-. ------------------------------ Huṁ brāuna bēga kharīduṁ chuṁ.
Ma ostan valge koti. હ----ફ-દ--ે---ર-દું -ું. હું સ__ બે_ ખ__ છું_ હ-ં સ-ે- બ-ગ ખ-ી-ુ- છ-ં- ------------------------ હું સફેદ બેગ ખરીદું છું. 0
H---s-p-ēda -ē-----arīdu- --u-. H__ s______ b___ k_______ c____ H-ṁ s-p-ē-a b-g- k-a-ī-u- c-u-. ------------------------------- Huṁ saphēda bēga kharīduṁ chuṁ.
Mul on vaja uut autot. મા---ન-ી -ાર જ--એ છે. મા_ ન_ કા_ જો__ છે_ મ-ર- ન-ી ક-ર જ-ઈ- છ-. --------------------- મારે નવી કાર જોઈએ છે. 0
M-rē-nav- k--- --īē -hē. M___ n___ k___ j___ c___ M-r- n-v- k-r- j-ī- c-ē- ------------------------ Mārē navī kāra jōīē chē.
Mul on vaja kiiret autot. મ-ર------ કાર-જ--એ છે. મા_ ઝ__ કા_ જો__ છે_ મ-ર- ઝ-પ- ક-ર જ-ઈ- છ-. ---------------------- મારે ઝડપી કાર જોઈએ છે. 0
M-----h-ḍapī------j-īē-c-ē. M___ j______ k___ j___ c___ M-r- j-a-a-ī k-r- j-ī- c-ē- --------------------------- Mārē jhaḍapī kāra jōīē chē.
Mul on vaja mugavat autot. મા-- આરા------કા- જોઈએ છે. મા_ આ_____ કા_ જો__ છે_ મ-ર- આ-ા-દ-ય- ક-ર જ-ઈ- છ-. -------------------------- મારે આરામદાયક કાર જોઈએ છે. 0
Mā-- ---m-dā-ak--kā-a ---ē chē. M___ ā__________ k___ j___ c___ M-r- ā-ā-a-ā-a-a k-r- j-ī- c-ē- ------------------------------- Mārē ārāmadāyaka kāra jōīē chē.
Seal üleval elab vana naine. ત્યા- એ--વૃ-્ધ સ-ત્ર- રહ---ે. ત્_ એ_ વૃ__ સ્__ ર_ છે_ ત-ય-ં એ- વ-દ-ધ સ-ત-ર- ર-ે છ-. ----------------------------- ત્યાં એક વૃદ્ધ સ્ત્રી રહે છે. 0
T-ā- -k---r--dh---t-ī-r----c-ē. T___ ē__ v_____ s___ r___ c___ T-ā- ē-a v-̥-d-a s-r- r-h- c-ē- ------------------------------- Tyāṁ ēka vr̥ddha strī rahē chē.
Seal üleval elab paks naine. એ- ---ી ----રી -્યા- -હ----. એ_ જા_ સ્__ ત્_ ર_ છે_ એ- જ-ડ- સ-ત-ર- ત-ય-ં ર-ે છ-. ---------------------------- એક જાડી સ્ત્રી ત્યાં રહે છે. 0
Ēk- jāḍī-st-ī-tyāṁ--a-ē---ē. Ē__ j___ s___ t___ r___ c___ Ē-a j-ḍ- s-r- t-ā- r-h- c-ē- ---------------------------- Ēka jāḍī strī tyāṁ rahē chē.
Seal all elab uudishimulik naine. એ----ચિત---સ-ત--ી -્--ં -ીચે --- છે. એ_ વિ___ સ્__ ત્_ ની_ ર_ છે_ એ- વ-ચ-ત-ર સ-ત-ર- ત-ય-ં ન-ચ- ર-ે છ-. ------------------------------------ એક વિચિત્ર સ્ત્રી ત્યાં નીચે રહે છે. 0
Ē-a---citr--s-rī t-ā--nī-ē -ah- ch-. Ē__ v______ s___ t___ n___ r___ c___ Ē-a v-c-t-a s-r- t-ā- n-c- r-h- c-ē- ------------------------------------ Ēka vicitra strī tyāṁ nīcē rahē chē.
Meie külalised olid toredad inimesed. અ--ર---હેમ-ન---ારા લ--ો હતા. અ__ મ___ સા_ લો_ હ__ અ-ા-ા મ-ે-ા-ો સ-ર- લ-ક- હ-ા- ---------------------------- અમારા મહેમાનો સારા લોકો હતા. 0
A--rā-m----ānō-s-----ōkō ha--. A____ m_______ s___ l___ h____ A-ā-ā m-h-m-n- s-r- l-k- h-t-. ------------------------------ Amārā mahēmānō sārā lōkō hatā.
Meie külalised olid viisakad inimesed. અ-ા-ા-મહ--ાન----્ર--ો----તા. અ__ મ___ ન__ લો_ હ__ અ-ા-ા મ-ે-ા-ો ન-્- લ-ક- હ-ા- ---------------------------- અમારા મહેમાનો નમ્ર લોકો હતા. 0
A-ārā --h-mān- -a--- -ō---h-tā. A____ m_______ n____ l___ h____ A-ā-ā m-h-m-n- n-m-a l-k- h-t-. ------------------------------- Amārā mahēmānō namra lōkō hatā.
Meie külalised olid huvitavad inimesed. અ-ારા----મ-નો---પ-રદ લોકો--તા. અ__ મ___ ર____ લો_ હ__ અ-ા-ા મ-ે-ા-ો ર-પ-ર- લ-ક- હ-ા- ------------------------------ અમારા મહેમાનો રસપ્રદ લોકો હતા. 0
Amār--m-h---n- ras-pr--a-l-kō----ā. A____ m_______ r________ l___ h____ A-ā-ā m-h-m-n- r-s-p-a-a l-k- h-t-. ----------------------------------- Amārā mahēmānō rasaprada lōkō hatā.
Mul on armsad lapsed. હું--ાળકો-- પ્-ે----ું -ુ-. હું બા___ પ્__ ક_ છું_ હ-ં બ-ળ-ો-ે પ-ર-મ ક-ુ- છ-ં- --------------------------- હું બાળકોને પ્રેમ કરું છું. 0
Hu- bāḷak-n---r--a -ar------ṁ. H__ b_______ p____ k____ c____ H-ṁ b-ḷ-k-n- p-ē-a k-r-ṁ c-u-. ------------------------------ Huṁ bāḷakōnē prēma karuṁ chuṁ.
Aga naabritel on ulakad lapsed. પણ--ડો--ઓ---તોફ-ન-----ક--છ-. પ_ પ____ તો__ બા__ છે_ પ- પ-ો-ી-ન- ત-ફ-ન- બ-ળ-ો છ-. ---------------------------- પણ પડોશીઓને તોફાની બાળકો છે. 0
P-ṇ--p-ḍōś--n-------n- bā---ō -h-. P___ p________ t______ b_____ c___ P-ṇ- p-ḍ-ś-ō-ē t-p-ā-ī b-ḷ-k- c-ē- ---------------------------------- Paṇa paḍōśīōnē tōphānī bāḷakō chē.
Kas teie lapsed on head? શું-ત-ારા બાળક- --ર- --? શું ત__ બા__ સા_ છે_ શ-ં ત-ા-ા બ-ળ-ો સ-ર- છ-? ------------------------ શું તમારા બાળકો સારા છે? 0
Ś-ṁ--am-r---ā--kō-sā-ā--h-? Ś__ t_____ b_____ s___ c___ Ś-ṁ t-m-r- b-ḷ-k- s-r- c-ē- --------------------------- Śuṁ tamārā bāḷakō sārā chē?

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...