Vestmik

et Linnas   »   em In the city

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [twenty-five]

In the city

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. I -o-ld-l--e-t---o t- the---a--on. I would like to go to the station. I w-u-d l-k- t- g- t- t-e s-a-i-n- ---------------------------------- I would like to go to the station. 0
Ma sooviks lennujaama minna. I w-u-d lik- -o--o to t---a-r---t. I would like to go to the airport. I w-u-d l-k- t- g- t- t-e a-r-o-t- ---------------------------------- I would like to go to the airport. 0
Ma sooviks kesklinna minna. I --uld ---e t- go t--th- c-t- cen-r- / cent---(--.). I would like to go to the city centre / center (am.). I w-u-d l-k- t- g- t- t-e c-t- c-n-r- / c-n-e- (-m-)- ----------------------------------------------------- I would like to go to the city centre / center (am.). 0
Kuidas saan ma rongijaama? Ho- ---I-ge---- -----tatio-? How do I get to the station? H-w d- I g-t t- t-e s-a-i-n- ---------------------------- How do I get to the station? 0
Kuidas saan ma lennujaama? How--- I -e- to th--a-r--rt? How do I get to the airport? H-w d- I g-t t- t-e a-r-o-t- ---------------------------- How do I get to the airport? 0
Kuidas saan ma kesklinna? H-- -o --g---to the c-ty--e-t-e-/-ce-----(a--)? How do I get to the city centre / center (am.)? H-w d- I g-t t- t-e c-t- c-n-r- / c-n-e- (-m-)- ----------------------------------------------- How do I get to the city centre / center (am.)? 0
Mul on taksot vaja. I--eed a-t---. I need a taxi. I n-e- a t-x-. -------------- I need a taxi. 0
Mul on linnakaarti vaja. I-n--d a ci------. I need a city map. I n-e- a c-t- m-p- ------------------ I need a city map. 0
Mul on hotelli vaja. I -eed---hot--. I need a hotel. I n-e- a h-t-l- --------------- I need a hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. I w-u-- ------- --n- ----r. I would like to rent a car. I w-u-d l-k- t- r-n- a c-r- --------------------------- I would like to rent a car. 0
Siin on mu krediitkaart. Her- -- my -redi---a--. Here is my credit card. H-r- i- m- c-e-i- c-r-. ----------------------- Here is my credit card. 0
Siin on mu juhiluba. Her- -------ic---- - -ic-n-e--a---. Here is my licence / license (am.). H-r- i- m- l-c-n-e / l-c-n-e (-m-)- ----------------------------------- Here is my licence / license (am.). 0
Mis on linnas vaadata? What is-t--r- t--see -n t-e c---? What is there to see in the city? W-a- i- t-e-e t- s-e i- t-e c-t-? --------------------------------- What is there to see in the city? 0
Minge vanalinna. G- to---e--l-----y. Go to the old city. G- t- t-e o-d c-t-. ------------------- Go to the old city. 0
Tehke linnas ringsõit. G---n - ci----o--. Go on a city tour. G- o- a c-t- t-u-. ------------------ Go on a city tour. 0
Minge sadamasse. Go ---the----b-u--- ha-b-- --m.-. Go to the harbour / harbor (am.). G- t- t-e h-r-o-r / h-r-o- (-m-)- --------------------------------- Go to the harbour / harbor (am.). 0
Tehke sadamaringsõit. Go o----har-ou- /--arb-r-(-m.) to--. Go on a harbour / harbor (am.) tour. G- o- a h-r-o-r / h-r-o- (-m-) t-u-. ------------------------------------ Go on a harbour / harbor (am.) tour. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Ar- th-r---n- o--e----a-----f ---e--s-? Are there any other places of interest? A-e t-e-e a-y o-h-r p-a-e- o- i-t-r-s-? --------------------------------------- Are there any other places of interest? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!