Vestmik

et Linnas   »   bg В града

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [двайсет и пет]

25 [dvayset i pet]

В града

[V grada]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Б-х --ка- / -ск--а да-от--а-н- -а-ат-. Б__ и____ / и_____ д_ о____ н_ г______ Б-х и-к-л / и-к-л- д- о-и-а н- г-р-т-. -------------------------------------- Бих искал / искала да отида на гарата. 0
B----is--l-- isk-l---a-oti-- -a---r-t-. B___ i____ / i_____ d_ o____ n_ g______ B-k- i-k-l / i-k-l- d- o-i-a n- g-r-t-. --------------------------------------- Bikh iskal / iskala da otida na garata.
Ma sooviks lennujaama minna. Би----к-- ---ск-ла-----т-да-н--ле-и---о. Б__ и____ / и_____ д_ о____ н_ л________ Б-х и-к-л / и-к-л- д- о-и-а н- л-т-щ-т-. ---------------------------------------- Бих искал / искала да отида на летището. 0
B--- is-a- ----kala--a--t-da-n--le---h-h--o. B___ i____ / i_____ d_ o____ n_ l___________ B-k- i-k-l / i-k-l- d- o-i-a n- l-t-s-c-e-o- -------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da otida na letishcheto.
Ma sooviks kesklinna minna. Би- ис-ал-- и---л---а------ - ----ъра-н- гр-да. Б__ и____ / и_____ д_ о____ в ц______ н_ г_____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- о-и-а в ц-н-ъ-а н- г-а-а- ----------------------------------------------- Бих искал / искала да отида в центъра на града. 0
B-k--i---- /-is--l- -- ----- v -s-n---a -a g--da. B___ i____ / i_____ d_ o____ v t_______ n_ g_____ B-k- i-k-l / i-k-l- d- o-i-a v t-e-t-r- n- g-a-a- ------------------------------------------------- Bikh iskal / iskala da otida v tsentyra na grada.
Kuidas saan ma rongijaama? Ка--д--сти--а--о-г-рата? К__ д_ с_____ д_ г______ К-к д- с-и-н- д- г-р-т-? ------------------------ Как да стигна до гарата? 0
Kak-------gn---o----ata? K__ d_ s_____ d_ g______ K-k d- s-i-n- d- g-r-t-? ------------------------ Kak da stigna do garata?
Kuidas saan ma lennujaama? Ка---а-сти------ --т-----? К__ д_ с_____ д_ л________ К-к д- с-и-н- д- л-т-щ-т-? -------------------------- Как да стигна до летището? 0
K------stigna do-l--i-h-h--o? K__ d_ s_____ d_ l___________ K-k d- s-i-n- d- l-t-s-c-e-o- ----------------------------- Kak da stigna do letishcheto?
Kuidas saan ma kesklinna? Ка---а ---гн- -----нтъра -а-гр-да? К__ д_ с_____ д_ ц______ н_ г_____ К-к д- с-и-н- д- ц-н-ъ-а н- г-а-а- ---------------------------------- Как да стигна до центъра на града? 0
Kak -a-----n- d----entyra-na g-ada? K__ d_ s_____ d_ t_______ n_ g_____ K-k d- s-i-n- d- t-e-t-r- n- g-a-a- ----------------------------------- Kak da stigna do tsentyra na grada?
Mul on taksot vaja. Тря--а-м- т-кси. Т_____ м_ т_____ Т-я-в- м- т-к-и- ---------------- Трябва ми такси. 0
Tr-a-va-m--tak-i. T______ m_ t_____ T-y-b-a m- t-k-i- ----------------- Tryabva mi taksi.
Mul on linnakaarti vaja. Тр------и к---а--а г--д-. Т_____ м_ к____ н_ г_____ Т-я-в- м- к-р-а н- г-а-а- ------------------------- Трябва ми карта на града. 0
Tr-a--a-m- k---a--a-g-ad-. T______ m_ k____ n_ g_____ T-y-b-a m- k-r-a n- g-a-a- -------------------------- Tryabva mi karta na grada.
Mul on hotelli vaja. Тряб-- -и -о---. Т_____ м_ х_____ Т-я-в- м- х-т-л- ---------------- Трябва ми хотел. 0
T---b----- khote-. T______ m_ k______ T-y-b-a m- k-o-e-. ------------------ Tryabva mi khotel.
Ma sooviks autot rentida. Би- иск-- / -с-ал- д---аем--ко-а. Б__ и____ / и_____ д_ н____ к____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- н-е-а к-л-. --------------------------------- Бих искал / искала да наема кола. 0
Bi-h -s--l ----k-l- -- n-em- k-l-. B___ i____ / i_____ d_ n____ k____ B-k- i-k-l / i-k-l- d- n-e-a k-l-. ---------------------------------- Bikh iskal / iskala da naema kola.
Siin on mu krediitkaart. Е-о -ре-ит-а-а м---а-та. Е__ к_________ м_ к_____ Е-о к-е-и-н-т- м- к-р-а- ------------------------ Ето кредитната ми карта. 0
E-o--redit------- kar--. E__ k_________ m_ k_____ E-o k-e-i-n-t- m- k-r-a- ------------------------ Eto kreditnata mi karta.
Siin on mu juhiluba. Е-о-шоф---с-а-а -- ------. Е__ ш__________ м_ к______ Е-о ш-ф-о-с-а-а м- к-и-к-. -------------------------- Ето шофьорската ми книжка. 0
Eto---ofь--ska---mi--n----a. E__ s___________ m_ k_______ E-o s-o-ь-r-k-t- m- k-i-h-a- ---------------------------- Eto shofьorskata mi knizhka.
Mis on linnas vaadata? Как-о-може ----е види в г-а-а? К____ м___ д_ с_ в___ в г_____ К-к-о м-ж- д- с- в-д- в г-а-а- ------------------------------ Какво може да се види в града? 0
K-kvo --zhe-d- -- v----- -ra-a? K____ m____ d_ s_ v___ v g_____ K-k-o m-z-e d- s- v-d- v g-a-a- ------------------------------- Kakvo mozhe da se vidi v grada?
Minge vanalinna. И---е-- --ар-- -р--. И____ в с_____ г____ И-е-е в с-а-и- г-а-. -------------------- Идете в стария град. 0
Id-t- v --ariya grad. I____ v s______ g____ I-e-e v s-a-i-a g-a-. --------------------- Idete v stariya grad.
Tehke linnas ringsõit. Н-праве-- обик-лк-----град-. Н________ о_______ н_ г_____ Н-п-а-е-е о-и-о-к- н- г-а-а- ---------------------------- Направете обиколка на града. 0
N-pr--e-e -----lk- -a ---d-. N________ o_______ n_ g_____ N-p-a-e-e o-i-o-k- n- g-a-a- ---------------------------- Napravete obikolka na grada.
Minge sadamasse. И-ет--на -р------ще--. И____ н_ п____________ И-е-е н- п-и-т-н-щ-т-. ---------------------- Идете на пристанището. 0
I---- na p-ista-i--ch-t-. I____ n_ p_______________ I-e-e n- p-i-t-n-s-c-e-o- ------------------------- Idete na pristanishcheto.
Tehke sadamaringsõit. На-ра-е-е---и--лка -а п-и--ан---т-. Н________ о_______ н_ п____________ Н-п-а-е-е о-и-о-к- н- п-и-т-н-щ-т-. ----------------------------------- Направете обиколка на пристанището. 0
Napravet- obik--ka na-pr-sta--s---e-o. N________ o_______ n_ p_______________ N-p-a-e-e o-i-o-k- n- p-i-t-n-s-c-e-o- -------------------------------------- Napravete obikolka na pristanishcheto.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? К--в- д-у-и-за--лежи-елн-с-- -ма-? К____ д____ з_______________ и__ ? К-к-и д-у-и з-б-л-ж-т-л-о-т- и-а ? ---------------------------------- Какви други забележителности има ? 0
Kakvi--r--i-z--el-zhit----s-- --- ? K____ d____ z________________ i__ ? K-k-i d-u-i z-b-l-z-i-e-n-s-i i-a ? ----------------------------------- Kakvi drugi zabelezhitelnosti ima ?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!