Vestmik

et Linnas   »   ca A la ciutat

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [vint-i-cinc]

A la ciutat

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti katalaani Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. M---r-da-------- a-l--st-ci-. M__________ a___ a l_________ M-a-r-d-r-a a-a- a l-e-t-c-ó- ----------------------------- M’agradaria anar a l’estació. 0
Ma sooviks lennujaama minna. M’-g---aria -nar-a-l-aer--or-. M__________ a___ a l__________ M-a-r-d-r-a a-a- a l-a-r-p-r-. ------------------------------ M’agradaria anar a l’aeroport. 0
Ma sooviks kesklinna minna. M----a--ria-an-- -l------- d- -- c----t. M__________ a___ a_ c_____ d_ l_ c______ M-a-r-d-r-a a-a- a- c-n-r- d- l- c-u-a-. ---------------------------------------- M’agradaria anar al centre de la ciutat. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Co- vaig --l’-----ió? C__ v___ a l_________ C-m v-i- a l-e-t-c-ó- --------------------- Com vaig a l’estació? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Com-vaig a----e-o-o--? C__ v___ a l__________ C-m v-i- a l-a-r-p-r-? ---------------------- Com vaig a l’aeroport? 0
Kuidas saan ma kesklinna? C-----ig -- cent---d- -a ------? C__ v___ a_ c_____ d_ l_ c______ C-m v-i- a- c-n-r- d- l- c-u-a-? -------------------------------- Com vaig al centre de la ciutat? 0
Mul on taksot vaja. Em -- ------un-ta--. E_ f_ f____ u_ t____ E- f- f-l-a u- t-x-. -------------------- Em fa falta un taxi. 0
Mul on linnakaarti vaja. Em -a-fal---un --- d---- c-u---. E_ f_ f____ u_ p__ d_ l_ c______ E- f- f-l-a u- p-a d- l- c-u-a-. -------------------------------- Em fa falta un pla de la ciutat. 0
Mul on hotelli vaja. E---a -al-a -- hot--. E_ f_ f____ u_ h_____ E- f- f-l-a u- h-t-l- --------------------- Em fa falta un hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. M’a-rad-r-----o-ar u---o-xe. M__________ l_____ u_ c_____ M-a-r-d-r-a l-o-a- u- c-t-e- ---------------------------- M’agradaria llogar un cotxe. 0
Siin on mu krediitkaart. Aquí -en-- ---me-a----g-ta -- -rèd-t. A___ t____ l_ m___ t______ d_ c______ A-u- t-n-u l- m-v- t-r-e-a d- c-è-i-. ------------------------------------- Aquí teniu la meva targeta de crèdit. 0
Siin on mu juhiluba. Aq------iu -l m---perm-- de-c--du--. A___ t____ e_ m__ p_____ d_ c_______ A-u- t-n-u e- m-u p-r-í- d- c-n-u-r- ------------------------------------ Aquí teniu el meu permís de conduir. 0
Mis on linnas vaadata? Què--’---de---si--r ---------at? Q__ s___ d_ v______ a l_ c______ Q-è s-h- d- v-s-t-r a l- c-u-a-? -------------------------------- Què s’ha de visitar a la ciutat? 0
Minge vanalinna. V-g--- la ciu-a- -----. V___ a l_ c_____ v_____ V-g- a l- c-u-a- v-l-a- ----------------------- Vagi a la ciutat vella. 0
Tehke linnas ringsõit. F-ci u-a-v-s-t--g---d-. F___ u__ v_____ g______ F-c- u-a v-s-t- g-i-d-. ----------------------- Faci una visita guiada. 0
Minge sadamasse. Va-i al ----. V___ a_ p____ V-g- a- p-r-. ------------- Vagi al port. 0
Tehke sadamaringsõit. Fa-i u--recor-egut --l p-r-. F___ u_ r_________ p__ p____ F-c- u- r-c-r-e-u- p-l p-r-. ---------------------------- Faci un recorregut pel port. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Q--ne----tr-----r-c--ons-t---s--q-e---i-h-? Q_____ a_____ a_________ t__________ h_ h__ Q-i-e- a-t-e- a-r-c-i-n- t-r-s-i-u-s h- h-? ------------------------------------------- Quines altres atraccions turístiques hi ha? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + katalaani (1-100) MP3 katalaani (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!