Vestmik

et Linnas   »   sr У граду

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [двадесет и пет]

25 [dvadeset i pet]

У граду

[U gradu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Х-ео - -т-ла-би---- же---н-чк- ста--ц-. Х___ / х____ б__ д_ ж_________ с_______ Х-е- / х-е-а б-х д- ж-л-з-и-к- с-а-и-е- --------------------------------------- Хтео / хтела бих до железничке станице. 0
H--- /-ht--- --h d---e-ez-ičke--t-nic-. H___ / h____ b__ d_ ž_________ s_______ H-e- / h-e-a b-h d- ž-l-z-i-k- s-a-i-e- --------------------------------------- Hteo / htela bih do železničke stanice.
Ma sooviks lennujaama minna. Хте- ---те-а-б-х--- -еродро--. Х___ / х____ б__ д_ а_________ Х-е- / х-е-а б-х д- а-р-д-о-а- ------------------------------ Хтео / хтела бих до аеродрома. 0
H-e--/-ht--a --h-do--e--d-o--. H___ / h____ b__ d_ a_________ H-e- / h-e-a b-h d- a-r-d-o-a- ------------------------------ Hteo / htela bih do aerodroma.
Ma sooviks kesklinna minna. Хте--/ х-е-а-би- до-це--р- гр--а. Х___ / х____ б__ д_ ц_____ г_____ Х-е- / х-е-а б-х д- ц-н-р- г-а-а- --------------------------------- Хтео / хтела бих до центра града. 0
H-eo-/ ht----bi- -o----t-a--r---. H___ / h____ b__ d_ c_____ g_____ H-e- / h-e-a b-h d- c-n-r- g-a-a- --------------------------------- Hteo / htela bih do centra grada.
Kuidas saan ma rongijaama? Ка-о -а---ем д- железнич-е-с-ан-ц-? К___ д_ и___ д_ ж_________ с_______ К-к- д- и-е- д- ж-л-з-и-к- с-а-и-е- ----------------------------------- Како да идем до железничке станице? 0
Ka-- da-i-e---o----e--ič---st--i-e? K___ d_ i___ d_ ž_________ s_______ K-k- d- i-e- d- ž-l-z-i-k- s-a-i-e- ----------------------------------- Kako da idem do železničke stanice?
Kuidas saan ma lennujaama? К--о да ид---д--аер-др---? К___ д_ и___ д_ а_________ К-к- д- и-е- д- а-р-д-о-а- -------------------------- Како да идем до аеродрома? 0
Ka-o-d- --e--d--a--odro--? K___ d_ i___ d_ a_________ K-k- d- i-e- d- a-r-d-o-a- -------------------------- Kako da idem do aerodroma?
Kuidas saan ma kesklinna? К-ко-да --ем--о-ц--тра-г-а--? К___ д_ и___ д_ ц_____ г_____ К-к- д- и-е- д- ц-н-р- г-а-а- ----------------------------- Како да идем до центра града? 0
Kako da --------cen-r- -r--a? K___ d_ i___ d_ c_____ g_____ K-k- d- i-e- d- c-n-r- g-a-a- ----------------------------- Kako da idem do centra grada?
Mul on taksot vaja. Тре--м ----и. Т_____ т_____ Т-е-а- т-к-и- ------------- Требам такси. 0
Treb-- ----i. T_____ t_____ T-e-a- t-k-i- ------------- Trebam taksi.
Mul on linnakaarti vaja. Треб-м --а---р---. Т_____ п___ г_____ Т-е-а- п-а- г-а-а- ------------------ Требам план града. 0
T-e-am----n-----a. T_____ p___ g_____ T-e-a- p-a- g-a-a- ------------------ Trebam plan grada.
Mul on hotelli vaja. Т---а- ----л. Т_____ х_____ Т-е-а- х-т-л- ------------- Требам хотел. 0
Tre-----ote-. T_____ h_____ T-e-a- h-t-l- ------------- Trebam hotel.
Ma sooviks autot rentida. Х--- / --е-- би- из--ј-и-и аут-. Х___ / х____ б__ и________ а____ Х-е- / х-е-а б-х и-н-ј-и-и а-т-. -------------------------------- Хтео / хтела бих изнајмити ауто. 0
H--- /-ht-la-b-- izn--m--i aut-. H___ / h____ b__ i________ a____ H-e- / h-e-a b-h i-n-j-i-i a-t-. -------------------------------- Hteo / htela bih iznajmiti auto.
Siin on mu krediitkaart. О--е ј---ој- ----ит-а--ар-иц-. О___ ј_ м___ к_______ к_______ О-д- ј- м-ј- к-е-и-н- к-р-и-а- ------------------------------ Овде је моја кредитна картица. 0
O--- ----o-a--r-d-tna ka--i-a. O___ j_ m___ k_______ k_______ O-d- j- m-j- k-e-i-n- k-r-i-a- ------------------------------ Ovde je moja kreditna kartica.
Siin on mu juhiluba. Ов-е -- м-ј- -озачка-д-з-ола. О___ ј_ м___ в______ д_______ О-д- ј- м-ј- в-з-ч-а д-з-о-а- ----------------------------- Овде је моја возачка дозвола. 0
Ov----- ---- --z-čk- ---vo-a. O___ j_ m___ v______ d_______ O-d- j- m-j- v-z-č-a d-z-o-a- ----------------------------- Ovde je moja vozačka dozvola.
Mis on linnas vaadata? Шта -е и-а видети ---р--у? Ш__ с_ и__ в_____ у г_____ Ш-а с- и-а в-д-т- у г-а-у- -------------------------- Шта се има видети у граду? 0
Šta se-ima ----t--u ----u? Š__ s_ i__ v_____ u g_____ Š-a s- i-a v-d-t- u g-a-u- -------------------------- Šta se ima videti u gradu?
Minge vanalinna. Иди---- с-а-- --а-. И____ у с____ г____ И-и-е у с-а-и г-а-. ------------------- Идите у стари град. 0
I-ite u--t-ri-gr-d. I____ u s____ g____ I-i-e u s-a-i g-a-. ------------------- Idite u stari grad.
Tehke linnas ringsõit. Напр-в-те --ил-з-к г-ад-. Н________ о_______ г_____ Н-п-а-и-е о-и-а-а- г-а-а- ------------------------- Направите обилазак града. 0
Na-r-v--e-ob-l---- grada. N________ o_______ g_____ N-p-a-i-e o-i-a-a- g-a-a- ------------------------- Napravite obilazak grada.
Minge sadamasse. Ид-те-д- ----. И____ д_ л____ И-и-е д- л-к-. -------------- Идите до луке. 0
I-i----- --ke. I____ d_ l____ I-i-e d- l-k-. -------------- Idite do luke.
Tehke sadamaringsõit. На-р-в-т- ----а--к-лукe. Н________ о_______ л____ Н-п-а-и-е о-и-а-а- л-к-. ------------------------ Направите обилазак лукe. 0
N-pra------bi-a-ak-l-ke. N________ o_______ l____ N-p-a-i-e o-i-a-a- l-k-. ------------------------ Napravite obilazak luke.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? К--е-ј---зн--ен-тос---по---је? К___ ј__ з___________ п_______ К-ј- ј-ш з-а-е-и-о-т- п-с-о-е- ------------------------------ Које још знаменитости постоје? 0
K---------n--en-tost- --s----? K___ j__ z___________ p_______ K-j- j-š z-a-e-i-o-t- p-s-o-e- ------------------------------ Koje još znamenitosti postoje?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!