Vestmik

et Linnas   »   nl In de stad

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [vijfentwintig]

In de stad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ik wi- -raag -a-- het-st----n. I_ w__ g____ n___ h__ s_______ I- w-l g-a-g n-a- h-t s-a-i-n- ------------------------------ Ik wil graag naar het station. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Ik-wil g---g n------ lu--t-av--. I_ w__ g____ n___ d_ l__________ I- w-l g-a-g n-a- d- l-c-t-a-e-. -------------------------------- Ik wil graag naar de luchthaven. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ik-wi- --aag-naar --- cen-----va- ---s-ad. I_ w__ g____ n___ h__ c______ v__ d_ s____ I- w-l g-a-g n-a- h-t c-n-r-m v-n d- s-a-. ------------------------------------------ Ik wil graag naar het centrum van de stad. 0
Kuidas saan ma rongijaama? H-e -om-i- -ij -et station? H__ k__ i_ b__ h__ s_______ H-e k-m i- b-j h-t s-a-i-n- --------------------------- Hoe kom ik bij het station? 0
Kuidas saan ma lennujaama? H---k-m--k -i- de-------a---? H__ k__ i_ b__ d_ l__________ H-e k-m i- b-j d- l-c-t-a-e-? ----------------------------- Hoe kom ik bij de luchthaven? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Hoe---- i--in-h---------m---n-d--s--d? H__ k__ i_ i_ h__ c______ v__ d_ s____ H-e k-m i- i- h-t c-n-r-m v-n d- s-a-? -------------------------------------- Hoe kom ik in het centrum van de stad? 0
Mul on taksot vaja. Ik heb e-n -axi ---i-. I_ h__ e__ t___ n_____ I- h-b e-n t-x- n-d-g- ---------------------- Ik heb een taxi nodig. 0
Mul on linnakaarti vaja. I---e- --n---att---o-d n-di-. I_ h__ e__ p__________ n_____ I- h-b e-n p-a-t-g-o-d n-d-g- ----------------------------- Ik heb een plattegrond nodig. 0
Mul on hotelli vaja. I----b-ee--h-tel n---g. I_ h__ e__ h____ n_____ I- h-b e-n h-t-l n-d-g- ----------------------- Ik heb een hotel nodig. 0
Ma sooviks autot rentida. I- w-l-g-aag ee- -u-o h--e-. I_ w__ g____ e__ a___ h_____ I- w-l g-a-g e-n a-t- h-r-n- ---------------------------- Ik wil graag een auto huren. 0
Siin on mu krediitkaart. H-er-----ij- -redi-tka---. H___ i_ m___ k____________ H-e- i- m-j- k-e-i-t-a-r-. -------------------------- Hier is mijn kredietkaart. 0
Siin on mu juhiluba. H--- -s----n --j-ewi-s. H___ i_ m___ r_________ H-e- i- m-j- r-j-e-i-s- ----------------------- Hier is mijn rijbewijs. 0
Mis on linnas vaadata? Wat i---- i--------d te -i-n? W__ i_ e_ i_ d_ s___ t_ z____ W-t i- e- i- d- s-a- t- z-e-? ----------------------------- Wat is er in de stad te zien? 0
Minge vanalinna. Ga n--- d- --d- bi-n--s--d. G_ n___ d_ o___ b__________ G- n-a- d- o-d- b-n-e-s-a-. --------------------------- Ga naar de oude binnenstad. 0
Tehke linnas ringsõit. Ma-k---- -t--s---d-i-. M___ e__ s____________ M-a- e-n s-a-s-o-d-i-. ---------------------- Maak een stadsrondrit. 0
Minge sadamasse. Ga --a---e-ha-en. G_ n___ d_ h_____ G- n-a- d- h-v-n- ----------------- Ga naar de haven. 0
Tehke sadamaringsõit. M--k-e-n-ro-d--ar- i-----h----. M___ e__ r________ i_ d_ h_____ M-a- e-n r-n-v-a-t i- d- h-v-n- ------------------------------- Maak een rondvaart in de haven. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? W-lke-a----e b-z----w----igh-de- z-jn-e- be----- deze? W____ a_____ b__________________ z___ e_ b______ d____ W-l-e a-d-r- b-z-e-s-a-r-i-h-d-n z-j- e- b-h-l-e d-z-? ------------------------------------------------------ Welke andere bezienswaardigheden zijn er behalve deze? 0

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!