Vestmik

et Linnas   »   es En la ciudad

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [veinticinco]

En la ciudad

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. M------a-í- -r-a----est-ción. M_ g_______ i_ a l_ e________ M- g-s-a-í- i- a l- e-t-c-ó-. ----------------------------- Me gustaría ir a la estación.
Ma sooviks lennujaama minna. Me g-s-a-ía ir-al-aer-p--rt-. M_ g_______ i_ a_ a__________ M- g-s-a-í- i- a- a-r-p-e-t-. ----------------------------- Me gustaría ir al aeropuerto.
Ma sooviks kesklinna minna. M--gu---r-- ir a----ntro de-la --u-ad. M_ g_______ i_ a_ c_____ d_ l_ c______ M- g-s-a-í- i- a- c-n-r- d- l- c-u-a-. -------------------------------------- Me gustaría ir al centro de la ciudad.
Kuidas saan ma rongijaama? ¿C--o--e-v--a-l--est--ió-? ¿____ s_ v_ a l_ e________ ¿-ó-o s- v- a l- e-t-c-ó-? -------------------------- ¿Cómo se va a la estación?
Kuidas saan ma lennujaama? ¿--mo-s--v--al--e------to? ¿____ s_ v_ a_ a__________ ¿-ó-o s- v- a- a-r-p-e-t-? -------------------------- ¿Cómo se va al aeropuerto?
Kuidas saan ma kesklinna? ¿Có-- -- va al-cen-ro-de-l- c--d--? ¿____ s_ v_ a_ c_____ d_ l_ c______ ¿-ó-o s- v- a- c-n-r- d- l- c-u-a-? ----------------------------------- ¿Cómo se va al centro de la ciudad?
Mul on taksot vaja. Y- --ce--t---- tax-. Y_ n_______ u_ t____ Y- n-c-s-t- u- t-x-. -------------------- Yo necesito un taxi.
Mul on linnakaarti vaja. Yo --c--i-o-----lan- d--la --u-ad. Y_ n_______ u_ p____ d_ l_ c______ Y- n-c-s-t- u- p-a-o d- l- c-u-a-. ---------------------------------- Yo necesito un plano de la ciudad.
Mul on hotelli vaja. Yo ne----to ----o---. Y_ n_______ u_ h_____ Y- n-c-s-t- u- h-t-l- --------------------- Yo necesito un hotel.
Ma sooviks autot rentida. Me-gu-t---- -lq----r -n-c-c--. M_ g_______ a_______ u_ c_____ M- g-s-a-í- a-q-i-a- u- c-c-e- ------------------------------ Me gustaría alquilar un coche.
Siin on mu krediitkaart. A-u---i-n- m- t-rj--- -e --édito. A___ t____ m_ t______ d_ c_______ A-u- t-e-e m- t-r-e-a d- c-é-i-o- --------------------------------- Aquí tiene mi tarjeta de crédito.
Siin on mu juhiluba. Aquí--ie---mi-permi-o-d---o--uci-. A___ t____ m_ p______ d_ c________ A-u- t-e-e m- p-r-i-o d- c-n-u-i-. ---------------------------------- Aquí tiene mi permiso de conducir.
Mis on linnas vaadata? ¿-ué-ha- pa----e- -n--- ciud-d? ¿___ h__ p___ v__ e_ l_ c______ ¿-u- h-y p-r- v-r e- l- c-u-a-? ------------------------------- ¿Qué hay para ver en la ciudad?
Minge vanalinna. V--a--- c-s-o a---g----- -a--iu---. V___ a_ c____ a______ d_ l_ c______ V-y- a- c-s-o a-t-g-o d- l- c-u-a-. ----------------------------------- Vaya al casco antiguo de la ciudad.
Tehke linnas ringsõit. Dé u-a-v-e----p---l---iu-ad. D_ u__ v_____ p__ l_ c______ D- u-a v-e-t- p-r l- c-u-a-. ---------------------------- Dé una vuelta por la ciudad.
Minge sadamasse. V-ya--- pu---o. V___ a_ p______ V-y- a- p-e-t-. --------------- Vaya al puerto.
Tehke sadamaringsõit. H--al--un- --sit---- p---to. H_____ u__ v_____ a_ p______ H-g-l- u-a v-s-t- a- p-e-t-. ---------------------------- Hágale una visita al puerto.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? ¿----o--o--l-gar-s-d- i----é- --y--de-ás -- és-os? ¿___ o____ l______ d_ i______ h__ a_____ d_ é_____ ¿-u- o-r-s l-g-r-s d- i-t-r-s h-y a-e-á- d- é-t-s- -------------------------------------------------- ¿Qué otros lugares de interés hay además de éstos?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hispaania (1-100) MP3 hispaania (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!