Vestmik

et Linnas   »   ad Къалэм

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [тIокIырэ тфырэ]

25 [tIokIyrje tfyrje]

Къалэм

[Kaljem]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti adõgee Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Сэ-вок-алым-сык-о с--ои-ъу-гъ. С_ в_______ с____ с___________ С- в-к-а-ы- с-к-о с-I-и-ъ-а-ъ- ------------------------------ Сэ вокзалым сыкIо сшIоигъуагъ. 0
Sj---o---l-m-s---o -s---igu--. S__ v_______ s____ s__________ S-e v-k-a-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------ Sje vokzalym sykIo sshIoiguag.
Ma sooviks lennujaama minna. Сэ аэрэ-ор-ы--с--Iо ---о-г---г-. С_ а_________ с____ с___________ С- а-р-п-р-ы- с-к-о с-I-и-ъ-а-ъ- -------------------------------- Сэ аэрэпортым сыкIо сшIоигъуагъ. 0
Sje-ajerj-p-rtym-s-k-------oi---g. S__ a___________ s____ s__________ S-e a-e-j-p-r-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ---------------------------------- Sje ajerjeportym sykIo sshIoiguag.
Ma sooviks kesklinna minna. С- к--лэ ---ч-м---к--------гъуаг-. С_ к____ г_____ с____ с___________ С- к-э-э г-п-э- с-к-о с-I-и-ъ-а-ъ- ---------------------------------- Сэ къэлэ гупчэм сыкIо сшIоигъуагъ. 0
S---kj--j---------m--yk-----h-o-gu--. S__ k_____ g_______ s____ s__________ S-e k-e-j- g-p-h-e- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------------- Sje kjelje gupchjem sykIo sshIoiguag.
Kuidas saan ma rongijaama? В-к--л-- -ыдэ--тэу-----с-----ъ-кI-щт-? В_______ с________ с______ с__________ В-к-а-ы- с-д-у-т-у с-н-с-н с-ъ-к-ы-т-? -------------------------------------- Вокзалым сыдэущтэу сынэсын слъэкIыщта? 0
Vok-a-y------e--h-t--u sy--e--n ---ekIy-hhta? V_______ s____________ s_______ s____________ V-k-a-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? --------------------------------------------- Vokzalym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Kuidas saan ma lennujaama? А-р-прт-м-сыдэ-щт-у -ын--ы--слъ-к---та? А________ с________ с______ с__________ А-р-п-т-м с-д-у-т-у с-н-с-н с-ъ-к-ы-т-? --------------------------------------- Аэропртым сыдэущтэу сынэсын слъэкIыщта? 0
A-e-o-r----s-dj----htje--sy--e-yn s-je--y-h---? A_________ s____________ s_______ s____________ A-e-o-r-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? ----------------------------------------------- Ajeroprtym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Kuidas saan ma kesklinna? Къэл-------м -ыд---тэ- сынэсы- ----кI-щ-а? К____ г_____ с________ с______ с__________ К-э-э г-п-э- с-д-у-т-у с-н-с-н с-ъ-к-ы-т-? ------------------------------------------ Къэлэ гупчэм сыдэущтэу сынэсын слъэкIыщта? 0
K----e--up-hje--s--je-sh-tj----ynj-s----l-ek------a? K_____ g_______ s____________ s_______ s____________ K-e-j- g-p-h-e- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? ---------------------------------------------------- Kjelje gupchjem sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Mul on taksot vaja. Т--си ---ык-а--. Т____ с_________ Т-к-и с-щ-к-а-ъ- ---------------- Такси сищыкIагъ. 0
Ta----s-----k-a-. T____ s__________ T-k-i s-s-h-k-a-. ----------------- Taksi sishhykIag.
Mul on linnakaarti vaja. Къа-эм ик--т---ищ--Iа--. К_____ и_____ с_________ К-а-э- и-а-т- с-щ-к-а-ъ- ------------------------ Къалэм икартэ сищыкIагъ. 0
K--j---ik----e---s--ykI-g. K_____ i______ s__________ K-l-e- i-a-t-e s-s-h-k-a-. -------------------------- Kaljem ikartje sishhykIag.
Mul on hotelli vaja. Сэ -ь---э- с--ай. С_ х______ с_____ С- х-а-I-щ с-ф-й- ----------------- Сэ хьакIэщ сыфай. 0
Sje---akIj-sh- ----j. S__ h_________ s_____ S-e h-a-I-e-h- s-f-j- --------------------- Sje h'akIjeshh syfaj.
Ma sooviks autot rentida. С- м-ш--э--ку)-хь-фы-гэу -ыф-й. С_ м_____ (___ х________ с_____ С- м-ш-н- (-у- х-а-ы-г-у с-ф-й- ------------------------------- Сэ машинэ (ку) хьафыбгэу сыфай. 0
S----as-i-je (------a-y---e----faj. S__ m_______ (___ h_________ s_____ S-e m-s-i-j- (-u- h-a-y-g-e- s-f-j- ----------------------------------- Sje mashinje (ku) h'afybgjeu syfaj.
Siin on mu krediitkaart. М-р-сикр-д---ка--. М__ с_______ к____ М-р с-к-е-и- к-р-. ------------------ Мыр сикредит карт. 0
M-- s-k-edit ka-t. M__ s_______ k____ M-r s-k-e-i- k-r-. ------------------ Myr sikredit kart.
Siin on mu juhiluba. М---- с--рав--. М____ с________ М-х-р с-п-а-э-. --------------- Мыхэр сиправэх. 0
Myhje- ----av--h. M_____ s_________ M-h-e- s-p-a-j-h- ----------------- Myhjer sipravjeh.
Mis on linnas vaadata? М---ъал-м сы- ----л-ын-у д----? М_ к_____ с__ у_________ д_____ М- к-а-э- с-д у-э-л-ы-э- д-т-р- ------------------------------- Мы къалэм сыд узэплъынэу дэтыр? 0
My --lj-m--yd--zj-plynjeu dj-t-r? M_ k_____ s__ u__________ d______ M- k-l-e- s-d u-j-p-y-j-u d-e-y-? --------------------------------- My kaljem syd uzjeplynjeu djetyr?
Minge vanalinna. К-элэ---- ш--кI-. К________ ш______ К-э-э-ъ-м ш-у-I-. ----------------- Къэлэжъым шъукIу. 0
Kje---z-ym --u---. K_________ s______ K-e-j-z-y- s-u-I-. ------------------ Kjeljezhym shukIu.
Tehke linnas ringsõit. К----- ----эпэш-уп-ъ---. К_____ к________________ К-а-э- к-ы-э-э-ъ-п-ъ-х-. ------------------------ Къалэр къызэпэшъуплъыхь. 0
K--jer kyzj--je-h----h'. K_____ k________________ K-l-e- k-z-e-j-s-u-l-h-. ------------------------ Kaljer kyzjepjeshuplyh'.
Minge sadamasse. Къ--------I-- ---к--. К____________ ш______ К-у-ь-у-у-I-м ш-у-I-. --------------------- КъухьэуцупIэм шъукIу. 0
K-h'je-c-p---m s-uk--. K_____________ s______ K-h-j-u-u-I-e- s-u-I-. ---------------------- Kuh'jeucupIjem shukIu.
Tehke sadamaringsõit. Къ----у--п-эр---эшъу--ъых-. К____________ к____________ К-у-ь-у-у-I-р к-э-ъ-п-ъ-х-. --------------------------- КъухьэуцупIэр къэшъуплъыхь. 0
K-h'-euc-p-jer--jesh-ply--. K_____________ k___________ K-h-j-u-u-I-e- k-e-h-p-y-'- --------------------------- Kuh'jeucupIjer kjeshuplyh'.
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? С-----м--Iэ------л-мэ -ъун-у----ы-? С__ н_______ у_______ х_____ д_____ С-д н-м-к-э- у-э-л-м- х-у-э- д-т-р- ----------------------------------- Сыд нэмыкIэу узэплъмэ хъунэу дэтыр? 0
Sy--n---y----- u-jeplmj---u--eu--jet--? S__ n_________ u________ h_____ d______ S-d n-e-y-I-e- u-j-p-m-e h-n-e- d-e-y-? --------------------------------------- Syd njemykIjeu uzjeplmje hunjeu djetyr?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + adõgee (1-100) MP3 adõgee (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!