Vestmik

et Small Talk 3   »   em Small Talk 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [twenty-two]

Small Talk 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (US) Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Do---- -----? D_ y__ s_____ D- y-u s-o-e- ------------- Do you smoke? 0
Varem jah. I--se--to. I u___ t__ I u-e- t-. ---------- I used to. 0
Aga enam ma ei suitseta. B-- --d-n’t-s--k--an--o-e. B__ I d____ s____ a_______ B-t I d-n-t s-o-e a-y-o-e- -------------------------- But I don’t smoke anymore. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? D----it d-s-ur----u -- I -m-k-? D___ i_ d______ y__ i_ I s_____ D-e- i- d-s-u-b y-u i- I s-o-e- ------------------------------- Does it disturb you if I smoke? 0
Ei, absoluutselt mitte. N---a--olu-e----o-. N__ a_________ n___ N-, a-s-l-t-l- n-t- ------------------- No, absolutely not. 0
See ei häiri mind. I----e---t---st--- --. I_ d______ d______ m__ I- d-e-n-t d-s-u-b m-. ---------------------- It doesn’t disturb me. 0
Joote te midagi? W--l -------n- s----h--g? W___ y__ d____ s_________ W-l- y-u d-i-k s-m-t-i-g- ------------------------- Will you drink something? 0
Üks konjak? A-b--n-y? A b______ A b-a-d-? --------- A brandy? 0
Ei, pigem üks õlu. N-, --efe--bly ----er. N__ p_________ a b____ N-, p-e-e-a-l- a b-e-. ---------------------- No, preferably a beer. 0
Reisite te palju? D--y-u-t--v-- a -o-? D_ y__ t_____ a l___ D- y-u t-a-e- a l-t- -------------------- Do you travel a lot? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. Ye-,-mo---y-----u-i---s--ri--. Y___ m_____ o_ b_______ t_____ Y-s- m-s-l- o- b-s-n-s- t-i-s- ------------------------------ Yes, mostly on business trips. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. But -ow--e--e-o--h----ay. B__ n__ w____ o_ h_______ B-t n-w w-’-e o- h-l-d-y- ------------------------- But now we’re on holiday. 0
On alles kuumus! I--s--o -o-! I___ s_ h___ I-’- s- h-t- ------------ It’s so hot! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. Yes-----a- ---s r-a-ly h-t. Y___ t____ i___ r_____ h___ Y-s- t-d-y i-’- r-a-l- h-t- --------------------------- Yes, today it’s really hot. 0
Lähme rõdule. Le-’s-g- to-the balc--y. L____ g_ t_ t__ b_______ L-t-s g- t- t-e b-l-o-y- ------------------------ Let’s go to the balcony. 0
Homme on siin pidu. T----’s---par----er---o-o-row. T______ a p____ h___ t________ T-e-e-s a p-r-y h-r- t-m-r-o-. ------------------------------ There’s a party here tomorrow. 0
Tulete te ka? A-- --u -l-o--om---? A__ y__ a___ c______ A-e y-u a-s- c-m-n-? -------------------- Are you also coming? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Y-s- --’-e---so-be-n i---ted. Y___ w____ a___ b___ i_______ Y-s- w-’-e a-s- b-e- i-v-t-d- ----------------------------- Yes, we’ve also been invited. 0

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...