Vestmik

et Linnas   »   id Di kota

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [dua puluh lima]

Di kota

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. S--a--ngin-ke-----iun -e-eta. S___ i____ k_ s______ k______ S-y- i-g-n k- s-a-i-n k-r-t-. ----------------------------- Saya ingin ke stasiun kereta. 0
Ma sooviks lennujaama minna. Sa-- -n-in k- ba-dar-. S___ i____ k_ b_______ S-y- i-g-n k- b-n-a-a- ---------------------- Saya ingin ke bandara. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Saya----in ke-pu-a--k--a. S___ i____ k_ p____ k____ S-y- i-g-n k- p-s-t k-t-. ------------------------- Saya ingin ke pusat kota. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Ba--ima-- -a----a----e --a-i-n-----t-? B________ c___ s___ k_ s______ k______ B-g-i-a-a c-r- s-y- k- s-a-i-n k-r-t-? -------------------------------------- Bagaimana cara saya ke stasiun kereta? 0
Kuidas saan ma lennujaama? B--a--a-a-c-r- sa----- --n----? B________ c___ s___ k_ b_______ B-g-i-a-a c-r- s-y- k- b-n-a-a- ------------------------------- Bagaimana cara saya ke bandara? 0
Kuidas saan ma kesklinna? B-g--m-n--ca-- sa---k---us-t--o-a? B________ c___ s___ k_ p____ k____ B-g-i-a-a c-r- s-y- k- p-s-t k-t-? ---------------------------------- Bagaimana cara saya ke pusat kota? 0
Mul on taksot vaja. Sa-a -utu---ak-i. S___ b____ t_____ S-y- b-t-h t-k-i- ----------------- Saya butuh taksi. 0
Mul on linnakaarti vaja. Say--b-tuh-p--- ----. S___ b____ p___ k____ S-y- b-t-h p-t- k-t-. --------------------- Saya butuh peta kota. 0
Mul on hotelli vaja. S-ya-bu-uh ---el. S___ b____ h_____ S-y- b-t-h h-t-l- ----------------- Saya butuh hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. Say--i-g-n-m--ye-a mo-i-. S___ i____ m______ m_____ S-y- i-g-n m-n-e-a m-b-l- ------------------------- Saya ingin menyewa mobil. 0
Siin on mu krediitkaart. In- ka-t- -r--i- -a--. I__ k____ k_____ s____ I-i k-r-u k-e-i- s-y-. ---------------------- Ini kartu kredit saya. 0
Siin on mu juhiluba. In--SIM -a--. I__ S__ s____ I-i S-M s-y-. ------------- Ini SIM saya. 0
Mis on linnas vaadata? Ap- -aj- y-n- dap----i--ha--d--k--a? A__ s___ y___ d____ d______ d_ k____ A-a s-j- y-n- d-p-t d-l-h-t d- k-t-? ------------------------------------ Apa saja yang dapat dilihat di kota? 0
Minge vanalinna. P--gi-ah -e-kot- -ua. P_______ k_ k___ t___ P-r-i-a- k- k-t- t-a- --------------------- Pergilah ke kota tua. 0
Tehke linnas ringsõit. B---e---i--lah -- -ot-. B_____________ d_ k____ B-r-e-i-i-g-a- d- k-t-. ----------------------- Berkelilinglah di kota. 0
Minge sadamasse. P--gi-a--------a---a-. P_______ k_ p_________ P-r-i-a- k- p-l-b-h-n- ---------------------- Pergilah ke pelabuhan. 0
Tehke sadamaringsõit. Be---l-li-gl-h -en-a- -a-al-di ---ab-ha-. B_____________ d_____ k____ d_ p_________ B-r-e-i-i-g-a- d-n-a- k-p-l d- p-l-b-h-n- ----------------------------------------- Berkelilinglah dengan kapal di pelabuhan. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Obyek -is--a-a-a----- -ang--d---el-i--it-? O____ w_____ a__ l___ y___ a__ s_____ i___ O-y-k w-s-t- a-a l-g- y-n- a-a s-l-i- i-u- ------------------------------------------ Obyek wisata apa lagi yang ada selain itu? 0

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!