Vestmik

et Linnas   »   cs Ve městě

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [dvacet pět]

Ve městě

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ch-- --e-) na n------. C___ (____ n_ n_______ C-c- (-e-) n- n-d-a-í- ---------------------- Chci (jet) na nádraží. 0
Ma sooviks lennujaama minna. C--- (-e-) -a l-tiště. C___ (____ n_ l_______ C-c- (-e-) n- l-t-š-ě- ---------------------- Chci (jet) na letiště. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ch-i ---t--do ce-t-a. C___ (____ d_ c______ C-c- (-e-) d- c-n-r-. --------------------- Chci (jet) do centra. 0
Kuidas saan ma rongijaama? J-- -- do---n--na nádr---? J__ s_ d______ n_ n_______ J-k s- d-s-a-u n- n-d-a-í- -------------------------- Jak se dostanu na nádraží? 0
Kuidas saan ma lennujaama? J---s--d-st-n---a----i---? J__ s_ d______ n_ l_______ J-k s- d-s-a-u n- l-t-š-ě- -------------------------- Jak se dostanu na letiště? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Ja- -- -ostan- do --n--a? J__ s_ d______ d_ c______ J-k s- d-s-a-u d- c-n-r-? ------------------------- Jak se dostanu do centra? 0
Mul on taksot vaja. Po--ebu-- taxi. P________ t____ P-t-e-u-i t-x-. --------------- Potřebuji taxi. 0
Mul on linnakaarti vaja. P-t----j- -----m--ta. P________ p___ m_____ P-t-e-u-i p-á- m-s-a- --------------------- Potřebuji plán města. 0
Mul on hotelli vaja. Po-ře---i-h-t-l. P________ h_____ P-t-e-u-i h-t-l- ---------------- Potřebuji hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. C--i -i pron-jmo-t a---. C___ s_ p_________ a____ C-c- s- p-o-a-m-u- a-t-. ------------------------ Chci si pronajmout auto. 0
Siin on mu krediitkaart. T----j- -o-e kredi--í karta. T___ j_ m___ k_______ k_____ T-d- j- m-j- k-e-i-n- k-r-a- ---------------------------- Tady je moje kreditní karta. 0
Siin on mu juhiluba. T--- -e------i--čský -r-ka-. T___ j_ m__ ř_______ p______ T-d- j- m-j ř-d-č-k- p-ů-a-. ---------------------------- Tady je můj řidičský průkaz. 0
Mis on linnas vaadata? C--j- -----to -ěs-ě----id-ní? C_ j_ v t____ m____ k v______ C- j- v t-m-o m-s-ě k v-d-n-? ----------------------------- Co je v tomto městě k vidění? 0
Minge vanalinna. B-žte do--t-r--o měs--. B____ d_ s______ m_____ B-ž-e d- s-a-é-o m-s-a- ----------------------- Běžte do starého města. 0
Tehke linnas ringsõit. Z--astn-te -- ----žní -íz-- -ěst-m. Z_________ s_ o______ j____ m______ Z-č-s-n-t- s- o-r-ž-í j-z-y m-s-e-. ----------------------------------- Zúčastněte se okružní jízdy městem. 0
Minge sadamasse. B--t- -- p-----vu. B____ d_ p________ B-ž-e d- p-í-t-v-. ------------------ Běžte do přístavu. 0
Tehke sadamaringsõit. Z----t--t--s----r--n---í-d- --í--avem. Z_________ s_ o______ j____ p_________ Z-č-s-n-t- s- o-r-ž-í j-z-y p-í-t-v-m- -------------------------------------- Zúčastněte se okružní jízdy přístavem. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? J----da--- --m-tih-dn-s---jsou ---- -e--ě? J___ d____ p_____________ j___ t___ j_____ J-k- d-l-í p-m-t-h-d-o-t- j-o- t-d- j-š-ě- ------------------------------------------ Jaké další pamětihodnosti jsou tady ještě? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!