Vestmik

et Linnas   »   no I byen

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [tjuefem]

I byen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. J-g---- til--------jo--n. J__ v__ t__ t____________ J-g v-l t-l t-g-t-s-o-e-. ------------------------- Jeg vil til togstasjonen. 0
Ma sooviks lennujaama minna. J-g-v-l -il ------ss-n. J__ v__ t__ f__________ J-g v-l t-l f-y-l-s-e-. ----------------------- Jeg vil til flyplassen. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Je---il --- -e--r-m. J__ v__ t__ s_______ J-g v-l t-l s-n-r-m- -------------------- Jeg vil til sentrum. 0
Kuidas saan ma rongijaama? H--rd---ko---- j---til-tog-t---one-? H______ k_____ j__ t__ t____________ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l t-g-t-s-o-e-? ------------------------------------ Hvordan kommer jeg til togstasjonen? 0
Kuidas saan ma lennujaama? H--r-a- --m-er-jeg-ti- flyp-asse-? H______ k_____ j__ t__ f__________ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l f-y-l-s-e-? ---------------------------------- Hvordan kommer jeg til flyplassen? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Hvor--------e--je------s-n---m? H______ k_____ j__ t__ s_______ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l s-n-r-m- ------------------------------- Hvordan kommer jeg til sentrum? 0
Mul on taksot vaja. J-g t-enger-e- -ros--. J__ t______ e_ d______ J-g t-e-g-r e- d-o-j-. ---------------------- Jeg trenger en drosje. 0
Mul on linnakaarti vaja. J-g---enge---t (---k--t. J__ t______ e_ (________ J-g t-e-g-r e- (-y-k-r-. ------------------------ Jeg trenger et (by)kart. 0
Mul on hotelli vaja. J---tre-g-r et ho-el-. J__ t______ e_ h______ J-g t-e-g-r e- h-t-l-. ---------------------- Jeg trenger et hotell. 0
Ma sooviks autot rentida. J---øns--r-å-l-ie e--bi-. J__ ø_____ å l___ e_ b___ J-g ø-s-e- å l-i- e- b-l- ------------------------- Jeg ønsker å leie en bil. 0
Siin on mu krediitkaart. H-r-e- --e---t-ort---mi-t. H__ e_ k____________ m____ H-r e- k-e-i-t-o-t-t m-t-. -------------------------- Her er kredittkortet mitt. 0
Siin on mu juhiluba. Her--r -ø-er--r-e--m--t. H__ e_ f__________ m____ H-r e- f-r-r-o-t-t m-t-. ------------------------ Her er førerkortet mitt. 0
Mis on linnas vaadata? H-a--r -e---------bye-? H__ e_ d__ å s_ i b____ H-a e- d-t å s- i b-e-? ----------------------- Hva er det å se i byen? 0
Minge vanalinna. G- ---g-m--byen. G_ p_ g_________ G- p- g-m-e-y-n- ---------------- Gå på gamlebyen. 0
Tehke linnas ringsõit. D-a -å-------eeing---bye-. D__ p_ s__________ i b____ D-a p- s-g-t-e-i-g i b-e-. -------------------------- Dra på sightseeing i byen. 0
Minge sadamasse. Gå t----a-n-. G_ t__ h_____ G- t-l h-v-a- ------------- Gå til havna. 0
Tehke sadamaringsõit. Dra--å ---s-g--see-ng. D__ p_ b______________ D-a p- b-t-i-h-s-e-n-. ---------------------- Dra på båtsightseeing. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Hvilk-----e--igh-t--------- d-- --ler-? H_____ s____________ f_____ d__ e______ H-i-k- s-v-r-i-h-t-r f-n-e- d-t e-l-r-? --------------------------------------- Hvilke severdigheter finnes det ellers? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!