Vestmik

et Linnas   »   da I byen

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [femogtyve]

I byen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Jeg--k---t---s-a-i-n-n. J__ s___ t__ s_________ J-g s-a- t-l s-a-i-n-n- ----------------------- Jeg skal til stationen. 0
Ma sooviks lennujaama minna. J-- -kal -il-luft-avn--. J__ s___ t__ l__________ J-g s-a- t-l l-f-h-v-e-. ------------------------ Jeg skal til lufthavnen. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Jeg -k-- til cent-u-. J__ s___ t__ c_______ J-g s-a- t-l c-n-r-m- --------------------- Jeg skal til centrum. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Hvord-------e- -eg---l s--ti-nen? H______ k_____ j__ t__ s_________ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l s-a-i-n-n- --------------------------------- Hvordan kommer jeg til stationen? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Hvorda- ko--e- j-g til lu-t-avn-n? H______ k_____ j__ t__ l__________ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l l-f-h-v-e-? ---------------------------------- Hvordan kommer jeg til lufthavnen? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Hv-r-an-k----r --g--il --nt--m? H______ k_____ j__ t__ c_______ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l c-n-r-m- ------------------------------- Hvordan kommer jeg til centrum? 0
Mul on taksot vaja. J-- ha--br-g-f-- -n-ta-a. J__ h__ b___ f__ e_ t____ J-g h-r b-u- f-r e- t-x-. ------------------------- Jeg har brug for en taxa. 0
Mul on linnakaarti vaja. Je- h-r -r---f-r -t kor- -ver b--n. J__ h__ b___ f__ e_ k___ o___ b____ J-g h-r b-u- f-r e- k-r- o-e- b-e-. ----------------------------------- Jeg har brug for et kort over byen. 0
Mul on hotelli vaja. Jeg h-- -rug f---e- h-t--. J__ h__ b___ f__ e_ h_____ J-g h-r b-u- f-r e- h-t-l- -------------------------- Jeg har brug for et hotel. 0
Ma sooviks autot rentida. Jeg -il-g-r-e---j-------l. J__ v__ g____ l___ e_ b___ J-g v-l g-r-e l-j- e- b-l- -------------------------- Jeg vil gerne leje en bil. 0
Siin on mu krediitkaart. H---er m-t -reditk--t. H__ e_ m__ k__________ H-r e- m-t k-e-i-k-r-. ---------------------- Her er mit kreditkort. 0
Siin on mu juhiluba. Her -- m-- kø-e-ort. H__ e_ m__ k________ H-r e- m-t k-r-k-r-. -------------------- Her er mit kørekort. 0
Mis on linnas vaadata? Hv-d --al -a--se-- -y-n? H___ s___ m__ s_ i b____ H-a- s-a- m-n s- i b-e-? ------------------------ Hvad skal man se i byen? 0
Minge vanalinna. G--hen-t-l---------e--y---. G_ h__ t__ d__ g____ b_____ G- h-n t-l d-n g-m-e b-d-l- --------------------------- Gå hen til den gamle bydel. 0
Tehke linnas ringsõit. T-g--å -und-u----b--n. T__ p_ r______ i b____ T-g p- r-n-t-r i b-e-. ---------------------- Tag på rundtur i byen. 0
Minge sadamasse. Gå --d-ti--hav---. G_ n__ t__ h______ G- n-d t-l h-v-e-. ------------------ Gå ned til havnen. 0
Tehke sadamaringsõit. Ta- på-----er-nd-art. T__ p_ h_____________ T-g p- h-v-e-u-d-a-t- --------------------- Tag på havnerundfart. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? H--lk-----ærdigh--e--e- -e- e-----? H_____ s____________ e_ d__ e______ H-i-k- s-v-r-i-h-d-r e- d-r e-l-r-? ----------------------------------- Hvilke seværdigheder er der ellers? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!