Vestmik

et Linnas   »   ku Li bajêr

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [bîst û pênc]

Li bajêr

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kurdi (kurmandži) Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ez---xw-zi---içi------e-- -r---. E_ d_______ b____ î______ t_____ E- d-x-a-i- b-ç-m î-t-e-a t-ê-ê- -------------------------------- Ez dixwazim biçim îstgeha trênê. 0
Ma sooviks lennujaama minna. E- dix-az-m b-ç-- b-l-firg---. E_ d_______ b____ b___________ E- d-x-a-i- b-ç-m b-l-f-r-e-ê- ------------------------------ Ez dixwazim biçim balafirgehê. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Ez --xw--im--i--m--a-end---ajêr. E_ d_______ b____ n______ b_____ E- d-x-a-i- b-ç-m n-v-n-a b-j-r- -------------------------------- Ez dixwazim biçim navenda bajêr. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Ez ça-- -ik-rim b-çim î-tgeha -rênê? E_ ç___ d______ b____ î______ t_____ E- ç-w- d-k-r-m b-ç-m î-t-e-a t-ê-ê- ------------------------------------ Ez çawa dikarim biçim îstgeha trênê? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Ez -aw---i-a--m biçi-----a--rge--? E_ ç___ d______ b____ b___________ E- ç-w- d-k-r-m b-ç-m b-l-f-r-e-ê- ---------------------------------- Ez çawa dikarim biçim balafirgehê? 0
Kuidas saan ma kesklinna? E- ---awa bi--r--i-----im bal--irg-h-? E_ ê ç___ b________ b____ b___________ E- ê ç-w- b-k-r-b-m b-ç-m b-l-f-r-e-ê- -------------------------------------- Ez ê çawa bikaribim biçim balafirgehê? 0
Mul on taksot vaja. M-n-t-x-i-e- p--îs--e. M__ t_______ p_____ e_ M-n t-x-i-e- p-w-s- e- ---------------------- Min texsiyek pêwîst e. 0
Mul on linnakaarti vaja. Ji--in -e ne-ş-y-ke -aj-r --wîs- -. J_ m__ r_ n________ b____ p_____ e_ J- m-n r- n-x-e-e-e b-j-r p-w-s- e- ----------------------------------- Ji min re nexşeyeke bajêr pêwîst e. 0
Mul on hotelli vaja. J--m-------t-l-k di--. J_ m__ r_ o_____ d____ J- m-n r- o-ê-e- d-v-. ---------------------- Ji min re otêlek divê. 0
Ma sooviks autot rentida. Ez-dixw-z-m t--i--êl-k--kirê bik-m. E_ d_______ t__________ k___ b_____ E- d-x-a-i- t-r-m-ê-e-ê k-r- b-k-m- ----------------------------------- Ez dixwazim tirimpêlekê kirê bikim. 0
Siin on mu krediitkaart. Va-q--t- min ---re-iyê. V_ q____ m__ e q_______ V- q-r-a m-n e q-e-i-ê- ----------------------- Va qarta min e qrediyê. 0
Siin on mu juhiluba. Va -j-n-m-ya mi-. V_ a________ m___ V- a-o-a-e-a m-n- ----------------- Va ajonameya min. 0
Mis on linnas vaadata? L- -aj----i-ek- -- dî---- --ye? L_ b____ c_____ b_ d_____ h____ L- b-j-r c-h-k- b- d-t-n- h-y-? ------------------------------- Li bajêr cihekê bê dîtinê heye? 0
Minge vanalinna. B---n-beş--k-v--ya---jê-. B____ b___ k___ y_ b_____ B-ç-n b-ş- k-v- y- b-j-r- ------------------------- Biçin beşa kevn ya bajêr. 0
Tehke linnas ringsõit. Ge-- b-------ki-. G___ b____ b_____ G-r- b-j-r b-k-n- ----------------- Gera bajêr bikin. 0
Minge sadamasse. Bi--- --nd-r-. B____ b_______ B-ç-n b-n-e-ê- -------------- Biçin bênderê. 0
Tehke sadamaringsõit. G--a ------- bi-i-. G___ b______ b_____ G-r- b-n-e-ê b-k-n- ------------------- Gera bênderê bikin. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Cihe----in yê-hêj--î---ti----eye? C_____ d__ y_ h_____ d_____ h____ C-h-k- d-n y- h-j-y- d-t-n- h-y-? --------------------------------- Cihekî din yê hêjayî dîtinê heye? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 kurdi (kurmandži) (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!