Vestmik

et Linnas   »   sv I staden

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [tjugofem]

I staden

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ja--v-ll-t----s-a-i-n-n. J__ v___ t___ s_________ J-g v-l- t-l- s-a-i-n-n- ------------------------ Jag vill till stationen. 0
Ma sooviks lennujaama minna. J---vi-l-ti-- flygp-at--n. J__ v___ t___ f___________ J-g v-l- t-l- f-y-p-a-s-n- -------------------------- Jag vill till flygplatsen. 0
Ma sooviks kesklinna minna. Jag -i-- ---- c-nt---. J__ v___ t___ c_______ J-g v-l- t-l- c-n-r-m- ---------------------- Jag vill till centrum. 0
Kuidas saan ma rongijaama? Hu- -om----j-g-------tatio--n? H__ k_____ j__ t___ s_________ H-r k-m-e- j-g t-l- s-a-i-n-n- ------------------------------ Hur kommer jag till stationen? 0
Kuidas saan ma lennujaama? Hur---m-er-jag ti-----y-pl--sen? H__ k_____ j__ t___ f___________ H-r k-m-e- j-g t-l- f-y-p-a-s-n- -------------------------------- Hur kommer jag till flygplatsen? 0
Kuidas saan ma kesklinna? Hu--k-mmer---- ti-- c-----m? H__ k_____ j__ t___ c_______ H-r k-m-e- j-g t-l- c-n-r-m- ---------------------------- Hur kommer jag till centrum? 0
Mul on taksot vaja. Ja- b-höver e- -axi. J__ b______ e_ t____ J-g b-h-v-r e- t-x-. -------------------- Jag behöver en taxi. 0
Mul on linnakaarti vaja. Jag ----v-r--n ----skarta. J__ b______ e_ s__________ J-g b-h-v-r e- s-a-s-a-t-. -------------------------- Jag behöver en stadskarta. 0
Mul on hotelli vaja. Jag-b-hö--r-et---ot---. J__ b______ e__ h______ J-g b-h-v-r e-t h-t-l-. ----------------------- Jag behöver ett hotell. 0
Ma sooviks autot rentida. J-g s-ul-e-vi-ja --r- -n b--. J__ s_____ v____ h___ e_ b___ J-g s-u-l- v-l-a h-r- e- b-l- ----------------------------- Jag skulle vilja hyra en bil. 0
Siin on mu krediitkaart. Här ---mi-t---nt---rt. H__ ä_ m___ k_________ H-r ä- m-t- k-n-o-o-t- ---------------------- Här är mitt kontokort. 0
Siin on mu juhiluba. Hä- ------t-körk-rt. H__ ä_ m___ k_______ H-r ä- m-t- k-r-o-t- -------------------- Här är mitt körkort. 0
Mis on linnas vaadata? V-d-f-n-s-det-----se --st-den? V__ f____ d__ a__ s_ i s______ V-d f-n-s d-t a-t s- i s-a-e-? ------------------------------ Vad finns det att se i staden? 0
Minge vanalinna. Gå-- ---la-----. G_ i g____ s____ G- i g-m-a s-a-. ---------------- Gå i gamla stan. 0
Tehke linnas ringsõit. Ta-e--ru-d-ur ------stad--. T_ e_ r______ g____ s______ T- e- r-n-t-r g-n-m s-a-e-. --------------------------- Ta en rundtur genom staden. 0
Minge sadamasse. Gå til---am---. G_ t___ h______ G- t-l- h-m-e-. --------------- Gå till hamnen. 0
Tehke sadamaringsõit. T- -n--u--i ---nen. T_ e_ t__ i h______ T- e- t-r i h-m-e-. ------------------- Ta en tur i hamnen. 0
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? V-----s-v-rd-eter -i--s-det-an-ar-? V____ s__________ f____ d__ a______ V-l-a s-v-r-h-t-r f-n-s d-t a-n-r-? ----------------------------------- Vilka sevärdheter finns det annars? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!