Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   vi Mùa trong năm và thời tiết

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [Mười sáu]

Mùa trong năm và thời tiết

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vietnami Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Đó-là---ữ-g --- t-ong nă-: Đó là những mùa trong năm: Đ- l- n-ữ-g m-a t-o-g n-m- -------------------------- Đó là những mùa trong năm: 0
Kevad, suvi, Mù--x-ân,--ùa h-, Mùa xuân, mùa hạ, M-a x-â-, m-a h-, ----------------- Mùa xuân, mùa hạ, 0
sügis ja talv. M-a-t-u-và-m-a----g. Mùa thu và mùa đông. M-a t-u v- m-a đ-n-. -------------------- Mùa thu và mùa đông. 0
Suvi on kuum. M-a-h- n--g. Mùa hè nóng. M-a h- n-n-. ------------ Mùa hè nóng. 0
Suvel paistab päike. Mùa -è trờ--n---. Mùa hè trời nắng. M-a h- t-ờ- n-n-. ----------------- Mùa hè trời nắng. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. C---g -ô---h--------ạo --o --a---. Chúng tôi thích đi dạo vào mùa hè. C-ú-g t-i t-í-h đ- d-o v-o m-a h-. ---------------------------------- Chúng tôi thích đi dạo vào mùa hè. 0
Talv on külm. M-- đôn- -ạ-h. Mùa đông lạnh. M-a đ-n- l-n-. -------------- Mùa đông lạnh. 0
Talvel sajab lund või vihma. M-a đ-ng---y-- rơi--------i-m-a. Mùa đông tuyết rơi hay trời mưa. M-a đ-n- t-y-t r-i h-y t-ờ- m-a- -------------------------------- Mùa đông tuyết rơi hay trời mưa. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. Ch-ng t-i-thí---------- -----ào--ùa đông. Chúng tôi thích ở trong nhà vào mùa đông. C-ú-g t-i t-í-h ở t-o-g n-à v-o m-a đ-n-. ----------------------------------------- Chúng tôi thích ở trong nhà vào mùa đông. 0
On külm. T-ờ--lạ--. Trời lạnh. T-ờ- l-n-. ---------- Trời lạnh. 0
Sajab vihma. T-ời--ưa. Trời mưa. T-ờ- m-a- --------- Trời mưa. 0
On tuuline. T-ời--i-. Trời gió. T-ờ- g-ó- --------- Trời gió. 0
On soe. Tr-i---. Trời ấm. T-ờ- ấ-. -------- Trời ấm. 0
On päikesepaisteline. Tr-- --n-. Trời nắng. T-ờ- n-n-. ---------- Trời nắng. 0
On selge. T-------. Trời đẹp. T-ờ- đ-p- --------- Trời đẹp. 0
Kuidas on ilm täna? H-m n-----ờ----ế- -a---o? Hôm nay thời tiết ra sao? H-m n-y t-ờ- t-ế- r- s-o- ------------------------- Hôm nay thời tiết ra sao? 0
Täna on külm. H-- n-y--rời -ạnh. Hôm nay trời lạnh. H-m n-y t-ờ- l-n-. ------------------ Hôm nay trời lạnh. 0
Täna on soe. H-m-n---t-ờ--ấ-. Hôm nay trời ấm. H-m n-y t-ờ- ấ-. ---------------- Hôm nay trời ấm. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...