Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   vi Mùa trong năm và thời tiết

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [Mười sáu]

Mùa trong năm và thời tiết

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vietnami Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Đó l- -h-ng -ù---ro-----m: Đ_ l_ n____ m__ t____ n___ Đ- l- n-ữ-g m-a t-o-g n-m- -------------------------- Đó là những mùa trong năm: 0
Kevad, suvi, Mù--xu-n- m-a--ạ, M__ x____ m__ h__ M-a x-â-, m-a h-, ----------------- Mùa xuân, mùa hạ, 0
sügis ja talv. Mùa ----v--m-a--ông. M__ t__ v_ m__ đ____ M-a t-u v- m-a đ-n-. -------------------- Mùa thu và mùa đông. 0
Suvi on kuum. Mù---è--ó-g. M__ h_ n____ M-a h- n-n-. ------------ Mùa hè nóng. 0
Suvel paistab päike. Mù-----trời-n-n-. M__ h_ t___ n____ M-a h- t-ờ- n-n-. ----------------- Mùa hè trời nắng. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. Chún----i --í-h----dạo ------- --. C____ t__ t____ đ_ d__ v__ m__ h__ C-ú-g t-i t-í-h đ- d-o v-o m-a h-. ---------------------------------- Chúng tôi thích đi dạo vào mùa hè. 0
Talv on külm. M-- đô-- l---. M__ đ___ l____ M-a đ-n- l-n-. -------------- Mùa đông lạnh. 0
Talvel sajab lund või vihma. M-- ---- ----t r-----y -r-----a. M__ đ___ t____ r__ h__ t___ m___ M-a đ-n- t-y-t r-i h-y t-ờ- m-a- -------------------------------- Mùa đông tuyết rơi hay trời mưa. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. Chún- tôi-thí-h ở t-ong nhà -ào -ùa--ô-g. C____ t__ t____ ở t____ n__ v__ m__ đ____ C-ú-g t-i t-í-h ở t-o-g n-à v-o m-a đ-n-. ----------------------------------------- Chúng tôi thích ở trong nhà vào mùa đông. 0
On külm. Tr------h. T___ l____ T-ờ- l-n-. ---------- Trời lạnh. 0
Sajab vihma. T--- ---. T___ m___ T-ờ- m-a- --------- Trời mưa. 0
On tuuline. T-ời --ó. T___ g___ T-ờ- g-ó- --------- Trời gió. 0
On soe. T-ời --. T___ ấ__ T-ờ- ấ-. -------- Trời ấm. 0
On päikesepaisteline. T--- n---. T___ n____ T-ờ- n-n-. ---------- Trời nắng. 0
On selge. T--i ---. T___ đ___ T-ờ- đ-p- --------- Trời đẹp. 0
Kuidas on ilm täna? H-- na- ---i -iết ra---o? H__ n__ t___ t___ r_ s___ H-m n-y t-ờ- t-ế- r- s-o- ------------------------- Hôm nay thời tiết ra sao? 0
Täna on külm. H-m-n-y-tr-i --nh. H__ n__ t___ l____ H-m n-y t-ờ- l-n-. ------------------ Hôm nay trời lạnh. 0
Täna on soe. Hôm --y--rời -m. H__ n__ t___ ấ__ H-m n-y t-ờ- ấ-. ---------------- Hôm nay trời ấm. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vietnami (1-100) MP3 vietnami (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...