Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   id Musim dan Cuaca

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [enam belas]

Musim dan Cuaca

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: I----usi-: I__ m_____ I-i m-s-m- ---------- Ini musim: 0
Kevad, suvi, M-sim s-mi--m--i- panas, M____ s____ m____ p_____ M-s-m s-m-, m-s-m p-n-s- ------------------------ Musim semi, musim panas, 0
sügis ja talv. musi- -u--- d-- -u-----i-g-n. m____ g____ d__ m____ d______ m-s-m g-g-r d-n m-s-m d-n-i-. ----------------------------- musim gugur dan musim dingin. 0
Suvi on kuum. M---m-pan-s-t-ra-a -an-s. M____ p____ t_____ p_____ M-s-m p-n-s t-r-s- p-n-s- ------------------------- Musim panas terasa panas. 0
Suvel paistab päike. Ma---a-i b--si--- -a---mu--- pan--. M_______ b_______ p___ m____ p_____ M-t-h-r- b-r-i-a- p-d- m-s-m p-n-s- ----------------------------------- Matahari bersinar pada musim panas. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. K--i -uka-b--j-lan kaki-p-da-m-sim -anas. K___ s___ b_______ k___ p___ m____ p_____ K-m- s-k- b-r-a-a- k-k- p-d- m-s-m p-n-s- ----------------------------------------- Kami suka berjalan kaki pada musim panas. 0
Talv on külm. Musim din-in--e-asa d--g-n. M____ d_____ t_____ d______ M-s-m d-n-i- t-r-s- d-n-i-. --------------------------- Musim dingin terasa dingin. 0
Talvel sajab lund või vihma. S--j--at-u huj-n ----n-pad-----im-d--gi-. S____ a___ h____ t____ p___ m____ d______ S-l-u a-a- h-j-n t-r-n p-d- m-s-m d-n-i-. ----------------------------------------- Salju atau hujan turun pada musim dingin. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. Ka-i s-----e---a--- ru-a- p-d--m-s-m dingi-. K___ s___ b_____ d_ r____ p___ m____ d______ K-m- s-k- b-r-d- d- r-m-h p-d- m-s-m d-n-i-. -------------------------------------------- Kami suka berada di rumah pada musim dingin. 0
On külm. Din-in. D______ D-n-i-. ------- Dingin. 0
Sajab vihma. Hu-a-. H_____ H-j-n- ------ Hujan. 0
On tuuline. Be-a-gi-. B________ B-r-n-i-. --------- Berangin. 0
On soe. H----t. H______ H-n-a-. ------- Hangat. 0
On päikesepaisteline. Mata------ersin-r. M_______ b________ M-t-h-r- b-r-i-a-. ------------------ Matahari bersinar. 0
On selge. Cu-ca--er--. C____ c_____ C-a-a c-r-h- ------------ Cuaca cerah. 0
Kuidas on ilm täna? B-g--m--a c-----ha-i--ni? B________ c____ h___ i___ B-g-i-a-a c-a-a h-r- i-i- ------------------------- Bagaimana cuaca hari ini? 0
Täna on külm. Har- in- d-ngi-. H___ i__ d______ H-r- i-i d-n-i-. ---------------- Hari ini dingin. 0
Täna on soe. Hari i---ha----. H___ i__ h______ H-r- i-i h-n-a-. ---------------- Hari ini hangat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...