Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   en Seasons and Weather

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [sixteen]

Seasons and Weather

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Need on aastaajad: The-- -r- t-e-s--s---: T____ a__ t__ s_______ T-e-e a-e t-e s-a-o-s- ---------------------- These are the seasons: 0
Kevad, suvi, Sp--n-, -u-m-r, S______ s______ S-r-n-, s-m-e-, --------------- Spring, summer, 0
sügis ja talv. a---m- /--------m.) a-d --n-e-. a_____ / f___ (____ a__ w______ a-t-m- / f-l- (-m-) a-d w-n-e-. ------------------------------- autumn / fall (am.) and winter. 0
Suvi on kuum. T-- -----r--s-w-r-. T__ s_____ i_ w____ T-e s-m-e- i- w-r-. ------------------- The summer is warm. 0
Suvel paistab päike. T-e---- s--ne--in summer. T__ s__ s_____ i_ s______ T-e s-n s-i-e- i- s-m-e-. ------------------------- The sun shines in summer. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. W-----e to -o--o--- wa-k -n s-mm-r. W_ l___ t_ g_ f__ a w___ i_ s______ W- l-k- t- g- f-r a w-l- i- s-m-e-. ----------------------------------- We like to go for a walk in summer. 0
Talv on külm. Th-----t-r is---l-. T__ w_____ i_ c____ T-e w-n-e- i- c-l-. ------------------- The winter is cold. 0
Talvel sajab lund või vihma. It --ows--r-ra-ns in w-n-er. I_ s____ o_ r____ i_ w______ I- s-o-s o- r-i-s i- w-n-e-. ---------------------------- It snows or rains in winter. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. W---i-e t- -----h----in -in--r. W_ l___ t_ s___ h___ i_ w______ W- l-k- t- s-a- h-m- i- w-n-e-. ------------------------------- We like to stay home in winter. 0
On külm. I---s c-l-. I_ i_ c____ I- i- c-l-. ----------- It is cold. 0
Sajab vihma. I---s -a-----. I_ i_ r_______ I- i- r-i-i-g- -------------- It is raining. 0
On tuuline. I- -s----dy. I_ i_ w_____ I- i- w-n-y- ------------ It is windy. 0
On soe. It i- ---m. I_ i_ w____ I- i- w-r-. ----------- It is warm. 0
On päikesepaisteline. It-is -u--y. I_ i_ s_____ I- i- s-n-y- ------------ It is sunny. 0
On selge. I- i--pl-as-nt. I_ i_ p________ I- i- p-e-s-n-. --------------- It is pleasant. 0
Kuidas on ilm täna? Wha--i--t---w-at-e--l-k---o-ay? W___ i_ t__ w______ l___ t_____ W-a- i- t-e w-a-h-r l-k- t-d-y- ------------------------------- What is the weather like today? 0
Täna on külm. It-i- --l- t---y. I_ i_ c___ t_____ I- i- c-l- t-d-y- ----------------- It is cold today. 0
Täna on soe. I--i-----m today. I_ i_ w___ t_____ I- i- w-r- t-d-y- ----------------- It is warm today. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...