Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   fa ‫فصل های سال و آب و هوا‬

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

‫16 [شانزده]‬

16 [shânz-dah]

‫فصل های سال و آب و هوا‬

[fasl-hâye sâl va âb o havâ]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti pärsia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: ‫این -----ل ه-- -ا- -س--د-‬ ‫___ ه_ ف__ ه__ س__ ه______ ‫-ی- ه- ف-ل ه-ی س-ل ه-ت-د-‬ --------------------------- ‫این ها فصل های سال هستند:‬ 0
i------a-l-h--e s-- -asta-d: i____ f________ s__ h_______ i---â f-s---â-e s-l h-s-a-d- ---------------------------- in-hâ fasl-hâye sâl hastand:
Kevad, suvi, ‫--ا-، ----ت--،‬ ‫_____ ت________ ‫-ه-ر- ت-ب-ت-ن-‬ ---------------- ‫بهار، تابستان،‬ 0
ba--r- tâbest-n b_____ t_______ b-h-r- t-b-s-â- --------------- bahâr, tâbestân
sügis ja talv. ‫---یز و زم---ن-‬ ‫_____ و ز_______ ‫-ا-ی- و ز-س-ا-.- ----------------- ‫پائیز و زمستان.‬ 0
pâ-z va -eme-tân p___ v_ z_______ p-i- v- z-m-s-â- ---------------- pâiz va zemestân
Suvi on kuum. ‫ت---ت-- -ر- ا-ت.‬ ‫_______ گ__ ا____ ‫-ا-س-ا- گ-م ا-ت-‬ ------------------ ‫تابستان گرم است.‬ 0
t------n--arm-a--. t_______ g___ a___ t-b-s-â- g-r- a-t- ------------------ tâbestân garm ast.
Suvel paistab päike. ‫-ر-تا-س-ا----رش---می-در-ش--‬ ‫__ ت______ خ_____ م________ ‫-ر ت-ب-ت-ن خ-ر-ی- م-‌-ر-ش-.- ----------------------------- ‫در تابستان خورشید می‌درخشد.‬ 0
dar tâb-s----k--r-shid-mi----ad. d__ t_______ k________ m________ d-r t-b-s-â- k-o---h-d m---â-a-. -------------------------------- dar tâbestân khor-shid mi-tâbad.
Suvel käime hea meelega jalutamas. ‫د- ---س-ا- د-س- د-ر-- -یاد--روی-ک---.‬ ‫__ ت______ د___ د____ پ____ ر__ ک_____ ‫-ر ت-ب-ت-ن د-س- د-ر-م پ-ا-ه ر-ی ک-ی-.- --------------------------------------- ‫در تابستان دوست داریم پیاده روی کنیم.‬ 0
d-----be-tân-do--t dâ--m-----e--a-i----im. d__ t_______ d____ d____ p____ r___ k_____ d-r t-b-s-â- d-o-t d-r-m p-â-e r-v- k-n-m- ------------------------------------------ dar tâbestân doost dârim piâde ravi konim.
Talv on külm. ‫ز-س-ان سر--ا---‬ ‫______ س__ ا____ ‫-م-ت-ن س-د ا-ت-‬ ----------------- ‫زمستان سرد است.‬ 0
ze-e-tân--a---a-t. z_______ s___ a___ z-m-s-â- s-r- a-t- ------------------ zemestân sard ast.
Talvel sajab lund või vihma. ‫د- -م--ان-ب----ا--ا-ان----بار--‬ ‫__ ز_____ ب__ ی_ ب____ م_______ ‫-ر ز-س-ا- ب-ف ی- ب-ر-ن م-‌-ا-د-‬ --------------------------------- ‫در زمستان برف یا باران می‌بارد.‬ 0
d-- z-mest-n-barf -â--â--- mi-ârad. d__ z_______ b___ y_ b____ m_______ d-r z-m-s-â- b-r- y- b-r-n m-b-r-d- ----------------------------------- dar zemestân barf yâ bârân mibârad.
Talvel oleme hea meelega kodus. ‫در-ز-س-ا---وست دا-یم-د--خا-ه -----م-‬ ‫__ ز_____ د___ د____ د_ خ___ ب_______ ‫-ر ز-س-ا- د-س- د-ر-م د- خ-ن- ب-ا-ی-.- -------------------------------------- ‫در زمستان دوست داریم در خانه بمانیم.‬ 0
d-- -eme-tân ---h---r d-os- -ârim-----khân--b-m----. d__ z_______ b_______ d____ d____ d__ k____ b_______ d-r z-m-s-â- b-s---a- d-o-t d-r-m d-r k-â-e b-m-n-m- ---------------------------------------------------- dar zemestân bish-tar doost dârim dar khâne bemânim.
On külm. ‫--ا---ر--ا-ت-‬ ‫___ ‫___ ا____ ‫-و- ‫-ر- ا-ت-‬ --------------- ‫هوا ‫سرد است.‬ 0
sar----t. s___ a___ s-r- a-t- --------- sard ast.
Sajab vihma. ‫با--ن --‌--ر--‬ ‫_____ م_______ ‫-ا-ا- م-‌-ا-د-‬ ---------------- ‫باران می‌بارد.‬ 0
bâ--n mib--ad. b____ m_______ b-r-n m-b-r-d- -------------- bârân mibârad.
On tuuline. ‫-ا---ی--ز-.‬ ‫___ م______ ‫-ا- م-‌-ز-.- ------------- ‫باد می‌وزد.‬ 0
bâ-----va---. b__ m________ b-d m---a-a-. ------------- bâd mi-vazad.
On soe. ‫--ا-‫گ-- است.‬ ‫___ ‫___ ا____ ‫-و- ‫-ر- ا-ت-‬ --------------- ‫هوا ‫گرم است.‬ 0
garm a--. g___ a___ g-r- a-t- --------- garm ast.
On päikesepaisteline. ‫ه----آف---ی----.‬ ‫___ ‫______ ا____ ‫-و- ‫-ف-ا-ی ا-ت-‬ ------------------ ‫هوا ‫آفتابی است.‬ 0
âf-----a-t. â_____ a___ â-t-b- a-t- ----------- âftâbi ast.
On selge. ‫هو- ص-ف -س--‬ ‫___ ص__ ا____ ‫-و- ص-ف ا-ت-‬ -------------- ‫هوا صاف است.‬ 0
ha-- s---ast. h___ s__ a___ h-v- s-f a-t- ------------- havâ sâf ast.
Kuidas on ilm täna? ‫--- ام-وز -------ت؟‬ ‫___ ا____ چ___ ا____ ‫-و- ا-ر-ز چ-و- ا-ت-‬ --------------------- ‫هوا امروز چطور است؟‬ 0
ha---emr-o- ---tor--s-? h___ e_____ c_____ a___ h-v- e-r-o- c-e-o- a-t- ----------------------- havâ emrooz chetor ast?
Täna on külm. ‫-مر-------ا-ت.‬ ‫_____ س__ ا____ ‫-م-و- س-د ا-ت-‬ ---------------- ‫امروز سرد است.‬ 0
e----- -ard--s-. e_____ s___ a___ e-r-o- s-r- a-t- ---------------- emrooz sard ast.
Täna on soe. ‫ا-ر-ز -ر------‬ ‫_____ گ__ ا____ ‫-م-و- گ-م ا-ت-‬ ---------------- ‫امروز گرم است.‬ 0
emrooz-gar- as-. e_____ g___ a___ e-r-o- g-r- a-t- ---------------- emrooz garm ast.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + pärsia (1-100) MP3 pärsia (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...