Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   mk Годишни времиња и временски услови

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шеснаесет]

16 [shyesnayesyet]

Годишни времиња и временски услови

[Guodishni vryemiњa i vryemyenski ooslovi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ова--е-г-дишнит---ре--ња: О__ с_ г________ в_______ О-а с- г-д-ш-и-е в-е-и-а- ------------------------- Ова се годишните времиња: 0
Ova-s-e----dish--tye---ye-i--: O__ s__ g___________ v________ O-a s-e g-o-i-h-i-y- v-y-m-њ-: ------------------------------ Ova sye guodishnitye vryemiњa:
Kevad, suvi, прол----ле-о п______ л___ п-о-е-, л-т- ------------ пролет, лето 0
pr-----, ly--o p_______ l____ p-o-y-t- l-e-o -------------- prolyet, lyeto
sügis ja talv. е---,---ма. е____ з____ е-е-, з-м-. ----------- есен, зима. 0
y-sy-n---i-a. y______ z____ y-s-e-, z-m-. ------------- yesyen, zima.
Suvi on kuum. Л-т-то-- -----. Л_____ е ж_____ Л-т-т- е ж-ш-о- --------------- Летото е жешко. 0
Ly----- y- ʐy----o. L______ y_ ʐ_______ L-e-o-o y- ʐ-e-h-o- ------------------- Lyetoto ye ʐyeshko.
Suvel paistab päike. В- ле-- со----- --ее. В_ л___ с______ г____ В- л-т- с-н-е-о г-е-. --------------------- Во лето сонцето грее. 0
Vo-l---- ----zy----g--ye-e. V_ l____ s________ g_______ V- l-e-o s-n-z-e-o g-r-e-e- --------------------------- Vo lyeto sontzyeto guryeye.
Suvel käime hea meelega jalutamas. Во -е-о-одим- с--за--------о ---ше--м-. В_ л___ о____ с_ з__________ д_ ш______ В- л-т- о-и-е с- з-д-в-с-т-о д- ш-т-м-. --------------------------------------- Во лето одиме со задовослтво да шетаме. 0
V--l---o-o--mye -- --d-------o-d--shy--a--e. V_ l____ o_____ s_ z__________ d_ s_________ V- l-e-o o-i-y- s- z-d-v-s-t-o d- s-y-t-m-e- -------------------------------------------- Vo lyeto odimye so zadovosltvo da shyetamye.
Talv on külm. З-м-------т-ден-. З_____ е с_______ З-м-т- е с-у-е-а- ----------------- Зимата е студена. 0
Z-mat- -e ---od-en-. Z_____ y_ s_________ Z-m-t- y- s-o-d-e-a- -------------------- Zimata ye stoodyena.
Talvel sajab lund või vihma. В- --ма -нежи или врн-. В_ з___ с____ и__ в____ В- з-м- с-е-и и-и в-н-. ----------------------- Во зима снежи или врне. 0
Vo--ima --yeʐi---------e. V_ z___ s_____ i__ v_____ V- z-m- s-y-ʐ- i-i v-n-e- ------------------------- Vo zima snyeʐi ili vrnye.
Talvel oleme hea meelega kodus. Во з-ма-а -с----в--- ----а--в-с-т---до-а. В_ з_____ о_________ с_ з__________ д____ В- з-м-т- о-т-н-в-м- с- з-д-в-с-т-о д-м-. ----------------------------------------- Во зимата остануваме со задовослтво дома. 0
Vo ----ta-----noov-my---o --d--osl-v--dom-. V_ z_____ o___________ s_ z__________ d____ V- z-m-t- o-t-n-o-a-y- s- z-d-v-s-t-o d-m-. ------------------------------------------- Vo zimata ostanoovamye so zadovosltvo doma.
On külm. Сту-е-о е. С______ е_ С-у-е-о е- ---------- Студено е. 0
S--o--e----e. S________ y__ S-o-d-e-o y-. ------------- Stoodyeno ye.
Sajab vihma. В-н- д-ж-. В___ д____ В-н- д-ж-. ---------- Врне дожд. 0
Vr--e -o-d. V____ d____ V-n-e d-ʐ-. ----------- Vrnye doʐd.
On tuuline. Ветр-вито е. В________ е_ В-т-о-и-о е- ------------ Ветровито е. 0
V-e--ovi-o---. V_________ y__ V-e-r-v-t- y-. -------------- Vyetrovito ye.
On soe. То--- е. Т____ е_ Т-п-о е- -------- Топло е. 0
To-lo-y-. T____ y__ T-p-o y-. --------- Toplo ye.
On päikesepaisteline. Со-че-- е. С______ е_ С-н-е-о е- ---------- Сончево е. 0
S--chyev- ye. S________ y__ S-n-h-e-o y-. ------------- Sonchyevo ye.
On selge. В---о--. В____ е_ В-д-о е- -------- Ведро е. 0
V-e--- ye. V_____ y__ V-e-r- y-. ---------- Vyedro ye.
Kuidas on ilm täna? К-к-о е -ремет- --не-? К____ е в______ д_____ К-к-о е в-е-е-о д-н-с- ---------------------- Какво е времето денес? 0
K-k-o-ye-v-ye-yeto-dy-n-es? K____ y_ v________ d_______ K-k-o y- v-y-m-e-o d-e-y-s- --------------------------- Kakvo ye vryemyeto dyenyes?
Täna on külm. Д-н---- --уд-но. Д____ е с_______ Д-н-с е с-у-е-о- ---------------- Денес е студено. 0
D-e--es-ye----o---n-. D______ y_ s_________ D-e-y-s y- s-o-d-e-o- --------------------- Dyenyes ye stoodyeno.
Täna on soe. Д--е-----о---. Д____ е т_____ Д-н-с е т-п-о- -------------- Денес е топло. 0
Dy---e--y- to-l-. D______ y_ t_____ D-e-y-s y- t-p-o- ----------------- Dyenyes ye toplo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + makedoonia (1-100) MP3 makedoonia (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...