Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   de Jahreszeiten und Wetter

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [sechzehn]

Jahreszeiten und Wetter

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Need on aastaajad: D-s-sind--i--J-hr--z-i-en: D__ s___ d__ J____________ D-s s-n- d-e J-h-e-z-i-e-: -------------------------- Das sind die Jahreszeiten: 0
Kevad, suvi, De---rüh---g,--e----m-er, D__ F________ d__ S______ D-r F-ü-l-n-, d-r S-m-e-, ------------------------- Der Frühling, der Sommer, 0
sügis ja talv. d----e-----u-d---r Win-e-. d__ H_____ u__ d__ W______ d-r H-r-s- u-d d-r W-n-e-. -------------------------- der Herbst und der Winter. 0
Suvi on kuum. De---om--r---- -ei-. D__ S_____ i__ h____ D-r S-m-e- i-t h-i-. -------------------- Der Sommer ist heiß. 0
Suvel paistab päike. Im So--er -chei----ie --nn-. I_ S_____ s______ d__ S_____ I- S-m-e- s-h-i-t d-e S-n-e- ---------------------------- Im Sommer scheint die Sonne. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. I- -omm---g-h-n w-r gern-sp---e--n. I_ S_____ g____ w__ g___ s_________ I- S-m-e- g-h-n w-r g-r- s-a-i-r-n- ----------------------------------- Im Sommer gehen wir gern spazieren. 0
Talv on külm. Der---n--- ------l-. D__ W_____ i__ k____ D-r W-n-e- i-t k-l-. -------------------- Der Winter ist kalt. 0
Talvel sajab lund või vihma. Im----t-----hneit--de----gn----s. I_ W_____ s______ o___ r_____ e__ I- W-n-e- s-h-e-t o-e- r-g-e- e-. --------------------------------- Im Winter schneit oder regnet es. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. I--Wint-- b--ib-- wir -ern-zu-H-u-e. I_ W_____ b______ w__ g___ z_ H_____ I- W-n-e- b-e-b-n w-r g-r- z- H-u-e- ------------------------------------ Im Winter bleiben wir gern zu Hause. 0
On külm. E- i---kal-. E_ i__ k____ E- i-t k-l-. ------------ Es ist kalt. 0
Sajab vihma. E---egn-t. E_ r______ E- r-g-e-. ---------- Es regnet. 0
On tuuline. E---st -indig. E_ i__ w______ E- i-t w-n-i-. -------------- Es ist windig. 0
On soe. E--i-t-wa-m. E_ i__ w____ E- i-t w-r-. ------------ Es ist warm. 0
On päikesepaisteline. E---st s---i-. E_ i__ s______ E- i-t s-n-i-. -------------- Es ist sonnig. 0
On selge. E--ist ----er. E_ i__ h______ E- i-t h-i-e-. -------------- Es ist heiter. 0
Kuidas on ilm täna? Wi----- -------te- --u--? W__ i__ d__ W_____ h_____ W-e i-t d-s W-t-e- h-u-e- ------------------------- Wie ist das Wetter heute? 0
Täna on külm. Es-i-t--a-t-he---. E_ i__ k___ h_____ E- i-t k-l- h-u-e- ------------------ Es ist kalt heute. 0
Täna on soe. E- i-- -ar- h-ute. E_ i__ w___ h_____ E- i-t w-r- h-u-e- ------------------ Es ist warm heute. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + saksa (1-100) MP3 saksa (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...