Vestmik

et Tegevused   »   vi Công việc

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [Mười ba]

Công việc

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vietnami Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Mar----làm--ì? M_____ l__ g__ M-r-h- l-m g-? -------------- Martha làm gì? 0
Ta töötab büroos. Cô-ấy-l-m----c---o----ăn --ò--. C_ ấ_ l__ v___ t____ v__ p_____ C- ấ- l-m v-ệ- t-o-g v-n p-ò-g- ------------------------------- Cô ấy làm việc trong văn phòng. 0
Ta töötab arvutiga. C- -- l-m -i-- với-m-y-v- t-n-. C_ ấ_ l__ v___ v__ m__ v_ t____ C- ấ- l-m v-ệ- v-i m-y v- t-n-. ------------------------------- Cô ấy làm việc với máy vi tính. 0
Kus on Martha? M---h--đâu -ồ-? M_____ đ__ r___ M-r-h- đ-u r-i- --------------- Martha đâu rồi? 0
Kinos. Ờ--rong --p -h-ếu phi-. Ờ t____ r__ c____ p____ Ờ t-o-g r-p c-i-u p-i-. ----------------------- Ờ trong rạp chiếu phim. 0
Ta vaatab filmi. Cô--y-x-m-/--oi -him. C_ ấ_ x__ / c__ p____ C- ấ- x-m / c-i p-i-. --------------------- Cô ấy xem / coi phim. 0
Mida Peter teeb? P-t----à- -ì? P____ l__ g__ P-t-r l-m g-? ------------- Peter làm gì? 0
Ta õpib ülikoolis. An---- -----ại--ọ-. A__ ấ_ h__ đ__ h___ A-h ấ- h-c đ-i h-c- ------------------- Anh ấy học đại học. 0
Ta õpib keeli. An- ấy học về-n--n-ngữ. A__ ấ_ h__ v_ n___ n___ A-h ấ- h-c v- n-ô- n-ữ- ----------------------- Anh ấy học về ngôn ngữ. 0
Kus on Peter? Pe-er-đ-- r--? P____ đ__ r___ P-t-r đ-u r-i- -------------- Peter đâu rồi? 0
Kohvikus. Ở --ong ---n -à----. Ở t____ q___ c_ p___ Ở t-o-g q-á- c- p-ê- -------------------- Ở trong quán cà phê. 0
Ta joob kohvi. Anh -y u--g cà --ê. A__ ấ_ u___ c_ p___ A-h ấ- u-n- c- p-ê- ------------------- Anh ấy uống cà phê. 0
Kus nad käia armastavad? Họ-t-----đi-đâu -? H_ t____ đ_ đ__ ư_ H- t-í-h đ- đ-u ư- ------------------ Họ thích đi đâu ư? 0
Kontsertidel. Nghe-hò---hạ---------bi-- ------a-nhạ-. N___ h__ n____ / X__ b___ d___ c_ n____ N-h- h-a n-ạ-. / X-m b-ể- d-ễ- c- n-ạ-. --------------------------------------- Nghe hòa nhạc. / Xem biểu diễn ca nhạc. 0
Nad kuulavad meeleldi muusikat. Họ -hí-h -ghe ---c. H_ t____ n___ n____ H- t-í-h n-h- n-ạ-. ------------------- Họ thích nghe nhạc. 0
Kus nad käia ei armasta? H- k-ô-g ----h ---đâu? H_ k____ t____ đ_ đ___ H- k-ô-g t-í-h đ- đ-u- ---------------------- Họ không thích đi đâu? 0
Diskoteegis. Đ--đế- ----nh-y. Đ_ đ__ s__ n____ Đ- đ-n s-n n-ả-. ---------------- Đi đến sàn nhảy. 0
Neile ei meeldi tantsida. Họ-kh--- -h--h-n--y. H_ k____ t____ n____ H- k-ô-g t-í-h n-ả-. -------------------- Họ không thích nhảy. 0

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!