Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   am ወቅቶች እና የአየር ሁኔታ

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [አስራ ስድስት]

16 [āsira sidisiti]

ወቅቶች እና የአየር ሁኔታ

[wek’itochina ye’āyeri hunēta]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Need on aastaajad: እ------ቶች-ናቸ-። እነዚህ ወቅቶች ናቸው። እ-ዚ- ወ-ቶ- ና-ው- -------------- እነዚህ ወቅቶች ናቸው። 0
ine-ī-- -e------hi --c---i. inezīhi wek’itochi nachewi. i-e-ī-i w-k-i-o-h- n-c-e-i- --------------------------- inezīhi wek’itochi nachewi.
Kevad, suvi, ጸ-ይ-- -ጋ ጸደይ ፤ በጋ ጸ-ይ ፤ በ- -------- ጸደይ ፤ በጋ 0
t--e-e---- bega ts’edeyi ; bega t-’-d-y- ; b-g- --------------- ts’edeyi ; bega
sügis ja talv. በ-ግ-፤--ረ-ት በልግ ፤ ክረምት በ-ግ ፤ ክ-ም- ---------- በልግ ፤ ክረምት 0
b-li-- --k----iti beligi ; kiremiti b-l-g- ; k-r-m-t- ----------------- beligi ; kiremiti
Suvi on kuum. በጋ ሞ------። በጋ ሞቃታማ ነው። በ- ሞ-ታ- ነ-። ----------- በጋ ሞቃታማ ነው። 0
b-----ok’at-m- --w-. bega mok’atama newi. b-g- m-k-a-a-a n-w-. -------------------- bega mok’atama newi.
Suvel paistab päike. ጸ-- በበጋ ትደ---ች --ት-ራለ-። ጸሐይ በበጋ ትደምቃለች / ትበራለች። ጸ-ይ በ-ጋ ት-ም-ለ- / ት-ራ-ች- ----------------------- ጸሐይ በበጋ ትደምቃለች / ትበራለች። 0
t--e--āyi-b-be-a -ide-i-’--ech- / -i-e--lec-i. ts’eh-āyi bebega tidemik’alechi / tiberalechi. t-’-h-ā-i b-b-g- t-d-m-k-a-e-h- / t-b-r-l-c-i- ---------------------------------------------- ts’eḥāyi bebega tidemik’alechi / tiberalechi.
Suvel käime hea meelega jalutamas. በበጋ እኛ -እ---ጉዞ -ድ-ግ---ወዳለን። በበጋ እኛ የእግር ጉዞ ማድረግ እንወዳለን። በ-ጋ እ- የ-ግ- ጉ- ማ-ረ- እ-ወ-ለ-። --------------------------- በበጋ እኛ የእግር ጉዞ ማድረግ እንወዳለን። 0
b-b--- -n-a ------ri g-zo m-d--eg- ---weda---i. bebega inya ye’igiri guzo madiregi iniwedaleni. b-b-g- i-y- y-’-g-r- g-z- m-d-r-g- i-i-e-a-e-i- ----------------------------------------------- bebega inya ye’igiri guzo madiregi iniwedaleni.
Talv on külm. ክረ---ቀ----ነው። ክረምት ቀዝቃዛ ነው። ክ-ም- ቀ-ቃ- ነ-። ------------- ክረምት ቀዝቃዛ ነው። 0
kir-m----k’ez----z- ---i. kiremiti k’ezik’aza newi. k-r-m-t- k-e-i-’-z- n-w-. ------------------------- kiremiti k’ezik’aza newi.
Talvel sajab lund või vihma. በክረምት-በረዶ ይ-ላ--ወ-- ---ባል። በክረምት በረዶ ይጥላል ወይም ይዘንባል። በ-ረ-ት በ-ዶ ይ-ላ- ወ-ም ይ-ን-ል- ------------------------- በክረምት በረዶ ይጥላል ወይም ይዘንባል። 0
b--------- -e---o-yi-’-l-li---yi-- yi-e-i--l-. bekiremiti beredo yit’ilali weyimi yizenibali. b-k-r-m-t- b-r-d- y-t-i-a-i w-y-m- y-z-n-b-l-. ---------------------------------------------- bekiremiti beredo yit’ilali weyimi yizenibali.
Talvel oleme hea meelega kodus. በ---ት--ት-----መ--- እኛ-እንወ-ለን። በክረምት ቤት ውስጥ መቀመጥ እኛ እንወዳለን። በ-ረ-ት ቤ- ው-ጥ መ-መ- እ- እ-ወ-ለ-። ---------------------------- በክረምት ቤት ውስጥ መቀመጥ እኛ እንወዳለን። 0
bek-remit--bēti-w-s---i ----em-t’- i----iniw-d-----. bekiremiti bēti wisit’i mek’emet’i inya iniwedaleni. b-k-r-m-t- b-t- w-s-t-i m-k-e-e-’- i-y- i-i-e-a-e-i- ---------------------------------------------------- bekiremiti bēti wisit’i mek’emet’i inya iniwedaleni.
On külm. ቀዝቃዛ ነው። ቀዝቃዛ ነው። ቀ-ቃ- ነ-። -------- ቀዝቃዛ ነው። 0
k’ez-k--za n-w-. k’ezik’aza newi. k-e-i-’-z- n-w-. ---------------- k’ezik’aza newi.
Sajab vihma. እ--ነ- --። እየዘነበ ነው። እ-ዘ-በ ነ-። --------- እየዘነበ ነው። 0
iy-zenebe-----. iyezenebe newi. i-e-e-e-e n-w-. --------------- iyezenebe newi.
On tuuline. ነ-ሻማ-ነው። ነፋሻማ ነው። ነ-ሻ- ነ-። -------- ነፋሻማ ነው። 0
n-f-s-a---n--i. nefashama newi. n-f-s-a-a n-w-. --------------- nefashama newi.
On soe. ሞቃታ- -ው። ሞቃታማ ነው። ሞ-ታ- ነ-። -------- ሞቃታማ ነው። 0
m-k’-tama---w-. mok’atama newi. m-k-a-a-a n-w-. --------------- mok’atama newi.
On päikesepaisteline. ፀሐያ- ነው። ፀሐያማ ነው። ፀ-ያ- ነ-። -------- ፀሐያማ ነው። 0
t͟-’-h--ya-- ---i. t-s’eh-āyama newi. t-s-e-̣-y-m- n-w-. ------------------ t͟s’eḥāyama newi.
On selge. አስደ-- -ው። አስደሳች ነው። አ-ደ-ች ነ-። --------- አስደሳች ነው። 0
ā-id-sach- --w-. āsidesachi newi. ā-i-e-a-h- n-w-. ---------------- āsidesachi newi.
Kuidas on ilm täna? የአየር-ሁኔ----ን-አ--- ነው ዛ-? የአየር ሁኔታው ምን አይነት ነው ዛሬ? የ-የ- ሁ-ታ- ም- አ-ነ- ነ- ዛ-? ------------------------ የአየር ሁኔታው ምን አይነት ነው ዛሬ? 0
y--ā--ri h-nē---- m-n--ā--net-----i--arē? ye’āyeri hunētawi mini āyineti newi zarē? y-’-y-r- h-n-t-w- m-n- ā-i-e-i n-w- z-r-? ----------------------------------------- ye’āyeri hunētawi mini āyineti newi zarē?
Täna on külm. ዛ- ቀ-ቃ---ው። ዛሬ ቀዝቃዛ ነው። ዛ- ቀ-ቃ- ነ-። ----------- ዛሬ ቀዝቃዛ ነው። 0
z--ē -----k--z- n---. zarē k’ezik’aza newi. z-r- k-e-i-’-z- n-w-. --------------------- zarē k’ezik’aza newi.
Täna on soe. ዛ- --ታማ -ው። ዛሬ ሞቃታማ ነው። ዛ- ሞ-ታ- ነ-። ----------- ዛሬ ሞቃታማ ነው። 0
z-------’--a-a-n-w-. zarē mok’atama newi. z-r- m-k-a-a-a n-w-. -------------------- zarē mok’atama newi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...