Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   am ወቅቶች እና የአየር ሁኔታ

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [አስራ ስድስት]

16 [āsira sidisiti]

ወቅቶች እና የአየር ሁኔታ

wek’itochina ye’āyeri hunēta

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Need on aastaajad: እ-ዚህ -ቅ-- -ቸው። እ___ ወ___ ና___ እ-ዚ- ወ-ቶ- ና-ው- -------------- እነዚህ ወቅቶች ናቸው። 0
in-z--- -e-’---ch--nachewi. i______ w_________ n_______ i-e-ī-i w-k-i-o-h- n-c-e-i- --------------------------- inezīhi wek’itochi nachewi.
Kevad, suvi, ጸ-- ፤-በጋ ጸ__ ፤ በ_ ጸ-ይ ፤ በ- -------- ጸደይ ፤ በጋ 0
ts’ede--------a t_______ ; b___ t-’-d-y- ; b-g- --------------- ts’edeyi ; bega
sügis ja talv. በልግ----ረምት በ__ ፤ ክ___ በ-ግ ፤ ክ-ም- ---------- በልግ ፤ ክረምት 0
be--g- ; k-r---ti b_____ ; k_______ b-l-g- ; k-r-m-t- ----------------- beligi ; kiremiti
Suvi on kuum. በ----ታማ --። በ_ ሞ___ ነ__ በ- ሞ-ታ- ነ-። ----------- በጋ ሞቃታማ ነው። 0
b--- --k-a-a-a -ew-. b___ m________ n____ b-g- m-k-a-a-a n-w-. -------------------- bega mok’atama newi.
Suvel paistab päike. ጸ----በ--ት-ም-ለች----በራለ-። ጸ__ በ__ ት_____ / ት_____ ጸ-ይ በ-ጋ ት-ም-ለ- / ት-ራ-ች- ----------------------- ጸሐይ በበጋ ትደምቃለች / ትበራለች። 0
t------y- -e-eg-----em-k-al---i-/ ---e--l----. t_______ b_____ t_____________ / t___________ t-’-h-ā-i b-b-g- t-d-m-k-a-e-h- / t-b-r-l-c-i- ---------------------------------------------- ts’eḥāyi bebega tidemik’alechi / tiberalechi.
Suvel käime hea meelega jalutamas. በ-ጋ እ----ግ- ጉ--ማድ-ግ---ወ-ለን። በ__ እ_ የ___ ጉ_ ማ___ እ______ በ-ጋ እ- የ-ግ- ጉ- ማ-ረ- እ-ወ-ለ-። --------------------------- በበጋ እኛ የእግር ጉዞ ማድረግ እንወዳለን። 0
be--ga ---- y---g----g--o-ma--r----iniwedale-i. b_____ i___ y_______ g___ m_______ i___________ b-b-g- i-y- y-’-g-r- g-z- m-d-r-g- i-i-e-a-e-i- ----------------------------------------------- bebega inya ye’igiri guzo madiregi iniwedaleni.
Talv on külm. ክ-ምት -ዝ-- ነው። ክ___ ቀ___ ነ__ ክ-ም- ቀ-ቃ- ነ-። ------------- ክረምት ቀዝቃዛ ነው። 0
k---m--- -----k---a -e-i. k_______ k_________ n____ k-r-m-t- k-e-i-’-z- n-w-. ------------------------- kiremiti k’ezik’aza newi.
Talvel sajab lund või vihma. በክረ-----ዶ----ል-ወይ--ይ----። በ____ በ__ ይ___ ወ__ ይ_____ በ-ረ-ት በ-ዶ ይ-ላ- ወ-ም ይ-ን-ል- ------------------------- በክረምት በረዶ ይጥላል ወይም ይዘንባል። 0
b-kir----i b-r-do ---’-lali wey--i yizeni--li. b_________ b_____ y________ w_____ y__________ b-k-r-m-t- b-r-d- y-t-i-a-i w-y-m- y-z-n-b-l-. ---------------------------------------------- bekiremiti beredo yit’ilali weyimi yizenibali.
Talvel oleme hea meelega kodus. በ-----ቤት ውስጥ መ-መጥ -- እንወ--ን። በ____ ቤ_ ው__ መ___ እ_ እ______ በ-ረ-ት ቤ- ው-ጥ መ-መ- እ- እ-ወ-ለ-። ---------------------------- በክረምት ቤት ውስጥ መቀመጥ እኛ እንወዳለን። 0
b-k---mi-i--ēti w-si-’- -ek--m--’--i--a iniweda-e--. b_________ b___ w______ m_________ i___ i___________ b-k-r-m-t- b-t- w-s-t-i m-k-e-e-’- i-y- i-i-e-a-e-i- ---------------------------------------------------- bekiremiti bēti wisit’i mek’emet’i inya iniwedaleni.
On külm. ቀ-----ው። ቀ___ ነ__ ቀ-ቃ- ነ-። -------- ቀዝቃዛ ነው። 0
k------a-------. k_________ n____ k-e-i-’-z- n-w-. ---------------- k’ezik’aza newi.
Sajab vihma. እ------ው። እ____ ነ__ እ-ዘ-በ ነ-። --------- እየዘነበ ነው። 0
iye--ne-------. i________ n____ i-e-e-e-e n-w-. --------------- iyezenebe newi.
On tuuline. ነ-----ው። ነ___ ነ__ ነ-ሻ- ነ-። -------- ነፋሻማ ነው። 0
n---sham- ne-i. n________ n____ n-f-s-a-a n-w-. --------------- nefashama newi.
On soe. ሞ-ታ- ነ-። ሞ___ ነ__ ሞ-ታ- ነ-። -------- ሞቃታማ ነው። 0
mok’a-a-a-ne--. m________ n____ m-k-a-a-a n-w-. --------------- mok’atama newi.
On päikesepaisteline. ፀ-ያማ---። ፀ___ ነ__ ፀ-ያ- ነ-። -------- ፀሐያማ ነው። 0
t͟s-e--āyam---ewi. t͟_________ n____ t-s-e-̣-y-m- n-w-. ------------------ t͟s’eḥāyama newi.
On selge. አ-ደ-ች -ው። አ____ ነ__ አ-ደ-ች ነ-። --------- አስደሳች ነው። 0
ās-d-----i ---i. ā_________ n____ ā-i-e-a-h- n-w-. ---------------- āsidesachi newi.
Kuidas on ilm täna? የ--ር-------ን-አይነ-------? የ___ ሁ___ ም_ አ___ ነ_ ዛ__ የ-የ- ሁ-ታ- ም- አ-ነ- ነ- ዛ-? ------------------------ የአየር ሁኔታው ምን አይነት ነው ዛሬ? 0
ye’ā-e-i hunēt--- -i-i-ā-ine-i-n--- -arē? y_______ h_______ m___ ā______ n___ z____ y-’-y-r- h-n-t-w- m-n- ā-i-e-i n-w- z-r-? ----------------------------------------- ye’āyeri hunētawi mini āyineti newi zarē?
Täna on külm. ዛ--ቀዝቃዛ--ው። ዛ_ ቀ___ ነ__ ዛ- ቀ-ቃ- ነ-። ----------- ዛሬ ቀዝቃዛ ነው። 0
z------ez--’-za ne-i. z___ k_________ n____ z-r- k-e-i-’-z- n-w-. --------------------- zarē k’ezik’aza newi.
Täna on soe. ዛሬ --ታማ--ው። ዛ_ ሞ___ ነ__ ዛ- ሞ-ታ- ነ-። ----------- ዛሬ ሞቃታማ ነው። 0
zarē m-k--t--a-ne-i. z___ m________ n____ z-r- m-k-a-a-a n-w-. -------------------- zarē mok’atama newi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + amhaari (1-100) MP3 amhaari (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...