Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   bg Сезоните и времето

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шестнайсет]

16 [shestnayset]

Сезоните и времето

[Sezonite i vremeto]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Това--а--ез-нит-: Т___ с_ с________ Т-в- с- с-з-н-т-: ----------------- Това са сезоните: 0
T--a -a-sezo---e: T___ s_ s________ T-v- s- s-z-n-t-: ----------------- Tova sa sezonite:
Kevad, suvi, пр-л--,-л-то, п______ л____ п-о-е-, л-т-, ------------- пролет, лято, 0
p-o--t,---a-o, p______ l_____ p-o-e-, l-a-o- -------------- prolet, lyato,
sügis ja talv. е-ен --зи-а. е___ и з____ е-е- и з-м-. ------------ есен и зима. 0
esen------a. e___ i z____ e-e- i z-m-. ------------ esen i zima.
Suvi on kuum. Лят-т- е-г--ещ-. Л_____ е г______ Л-т-т- е г-р-щ-. ---------------- Лятото е горещо. 0
L--t--o y- go---h-ho. L______ y_ g_________ L-a-o-o y- g-r-s-c-o- --------------------- Lyatoto ye goreshcho.
Suvel paistab päike. Пре---ят--о--л--це-о----е. П___ л_____ с_______ г____ П-е- л-т-т- с-ъ-ц-т- г-е-. -------------------------- През лятото слънцето грее. 0
P--z --a---o--ly-tseto g---. P___ l______ s________ g____ P-e- l-a-o-o s-y-t-e-o g-e-. ---------------------------- Prez lyatoto slyntseto gree.
Suvel käime hea meelega jalutamas. Пр-з--ят--о н-е с--д-в-л-т-ие -- -а---ж-ам-. П___ л_____ н__ с у__________ с_ р__________ П-е- л-т-т- н-е с у-о-о-с-в-е с- р-з-о-д-м-. -------------------------------------------- През лятото ние с удоволствие се разхождаме. 0
Pr-z--y-t------- ---d----s-----se --z-hoz--a--. P___ l______ n__ s u__________ s_ r____________ P-e- l-a-o-o n-e s u-o-o-s-v-e s- r-z-h-z-d-m-. ----------------------------------------------- Prez lyatoto nie s udovolstvie se razkhozhdame.
Talv on külm. З-м-та-е -т---н-. З_____ е с_______ З-м-т- е с-у-е-а- ----------------- Зимата е студена. 0
Zi---a ---st---na. Z_____ y_ s_______ Z-m-t- y- s-u-e-a- ------------------ Zimata ye studena.
Talvel sajab lund või vihma. През-з-мата-в-ли ---- ил- -ъ--. П___ з_____ в___ с___ и__ д____ П-е- з-м-т- в-л- с-я- и-и д-ж-. ------------------------------- През зимата вали сняг или дъжд. 0
Prez ---ata v--i-s-yag i---d----. P___ z_____ v___ s____ i__ d_____ P-e- z-m-t- v-l- s-y-g i-i d-z-d- --------------------------------- Prez zimata vali snyag ili dyzhd.
Talvel oleme hea meelega kodus. Пр----и-ата оби-аме--а----им-в-ъ--. П___ з_____ о______ д_ с____ в_____ П-е- з-м-т- о-и-а-е д- с-о-м в-ъ-и- ----------------------------------- През зимата обичаме да стоим вкъщи. 0
Prez -imata-obi--a------s-oim vk-sh--i. P___ z_____ o_______ d_ s____ v________ P-e- z-m-t- o-i-h-m- d- s-o-m v-y-h-h-. --------------------------------------- Prez zimata obichame da stoim vkyshchi.
On külm. Ст-д-н- -. С______ е_ С-у-е-о е- ---------- Студено е. 0
St----o ye. S______ y__ S-u-e-o y-. ----------- Studeno ye.
Sajab vihma. В--и-----. В___ д____ В-л- д-ж-. ---------- Вали дъжд. 0
Va-- d---d. V___ d_____ V-l- d-z-d- ----------- Vali dyzhd.
On tuuline. Д--а---т-р. Д___ в_____ Д-х- в-т-р- ----------- Духа вятър. 0
Duk-- vyat--. D____ v______ D-k-a v-a-y-. ------------- Dukha vyatyr.
On soe. То-ло е. Т____ е_ Т-п-о е- -------- Топло е. 0
T-plo ye. T____ y__ T-p-o y-. --------- Toplo ye.
On päikesepaisteline. С-ъ-чево е. С_______ е_ С-ъ-ч-в- е- ----------- Слънчево е. 0
Sl-nc-ev- --. S________ y__ S-y-c-e-o y-. ------------- Slynchevo ye.
On selge. Ясно -. Я___ е_ Я-н- е- ------- Ясно е. 0
Y---o--e. Y____ y__ Y-s-o y-. --------- Yasno ye.
Kuidas on ilm täna? Как-- е----мет- -н--? К____ е в______ д____ К-к-о е в-е-е-о д-е-? --------------------- Какво е времето днес? 0
K-kvo -e--re-e---dn--? K____ y_ v______ d____ K-k-o y- v-e-e-o d-e-? ---------------------- Kakvo ye vremeto dnes?
Täna on külm. Днес --ст-де-о. Д___ е с_______ Д-е- е с-у-е-о- --------------- Днес е студено. 0
D--s -e stude--. D___ y_ s_______ D-e- y- s-u-e-o- ---------------- Dnes ye studeno.
Täna on soe. Д-ес-е-топ-о. Д___ е т_____ Д-е- е т-п-о- ------------- Днес е топло. 0
D--s -e -----. D___ y_ t_____ D-e- y- t-p-o- -------------- Dnes ye toplo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...