Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ko 계절과 날씨

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [열여섯]

16 [yeol-yeoseos]

계절과 날씨

gyejeolgwa nalssi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Need on aastaajad: 이것- 계----. 이__ 계_____ 이-은 계-이-요- ---------- 이것은 계절이에요. 0
i-eo----- gy-je---iey-. i________ g____________ i-e-s-e-n g-e-e-l-i-y-. ----------------------- igeos-eun gyejeol-ieyo.
Kevad, suvi, 봄,-여름, 봄_ 여__ 봄- 여-, ------ 봄, 여름, 0
b--- ---le-m, b___ y_______ b-m- y-o-e-m- ------------- bom, yeoleum,
sügis ja talv. 가- --고-겨-. 가_ 그__ 겨__ 가- 그-고 겨-. ---------- 가을 그리고 겨울. 0
g--eul g-----o gy----. g_____ g______ g______ g---u- g-u-i-o g-e-u-. ---------------------- ga-eul geuligo gyeoul.
Suvi on kuum. 여름은 -뜻해-. 여__ 따____ 여-은 따-해-. --------- 여름은 따뜻해요. 0
y---eum--un ttatt-u-h--y-. y__________ t_____________ y-o-e-m-e-n t-a-t-u-h-e-o- -------------------------- yeoleum-eun ttatteushaeyo.
Suvel paistab päike. 여-에--태-이-빛나-. 여___ 태__ 빛___ 여-에- 태-이 빛-요- ------------- 여름에는 태양이 빛나요. 0
y-------e---- ta--a-g------h---o. y____________ t________ b________ y-o-e-m-e-e-n t-e-a-g-i b-c-n-y-. --------------------------------- yeoleum-eneun taeyang-i bichnayo.
Suvel käime hea meelega jalutamas. 우-는--------는-것을-좋아--. 우__ 여__ 산___ 것_ 좋____ 우-는 여-에 산-하- 것- 좋-해-. --------------------- 우리는 여름에 산책하는 것을 좋아해요. 0
ul-n-un-y-o-eum---sa-ch--g-a--u--geos-e-l-----ahae-o. u______ y________ s_____________ g_______ j__________ u-i-e-n y-o-e-m-e s-n-h-e-h-n-u- g-o---u- j-h-a-a-y-. ----------------------------------------------------- ulineun yeoleum-e sanchaeghaneun geos-eul joh-ahaeyo.
Talv on külm. 겨-은 --요. 겨__ 추___ 겨-은 추-요- -------- 겨울은 추워요. 0
g-eoul--u- --uwo--. g_________ c_______ g-e-u---u- c-u-o-o- ------------------- gyeoul-eun chuwoyo.
Talvel sajab lund või vihma. 겨--- 눈- --나 비가-와요. 겨___ 눈_ 오__ 비_ 와__ 겨-에- 눈- 오-나 비- 와-. ------------------ 겨울에는 눈이 오거나 비가 와요. 0
gy-o---eneu- -un-i --eona ---a --yo. g___________ n____ o_____ b___ w____ g-e-u---n-u- n-n-i o-e-n- b-g- w-y-. ------------------------------------ gyeoul-eneun nun-i ogeona biga wayo.
Talvel oleme hea meelega kodus. 우-는 겨-- 집--있--것을----요. 우__ 겨__ 집_ 있_ 것_ 좋____ 우-는 겨-에 집- 있- 것- 좋-해-. ---------------------- 우리는 겨울에 집에 있는 것을 좋아해요. 0
u----u-----o-l-- jib----ssn-un--e---eul--o----a--o. u______ g_______ j____ i______ g_______ j__________ u-i-e-n g-e-u--- j-b-e i-s-e-n g-o---u- j-h-a-a-y-. --------------------------------------------------- ulineun gyeoul-e jib-e issneun geos-eul joh-ahaeyo.
On külm. 추--. 추___ 추-요- ---- 추워요. 0
chu-oyo. c_______ c-u-o-o- -------- chuwoyo.
Sajab vihma. 비---요. 비_ 와__ 비- 와-. ------ 비가 와요. 0
b--a -a--. b___ w____ b-g- w-y-. ---------- biga wayo.
On tuuline. 바람이---요. 바__ 불___ 바-이 불-요- -------- 바람이 불어요. 0
ba-a--i-------y-. b______ b________ b-l-m-i b-l-e-y-. ----------------- balam-i bul-eoyo.
On soe. 따--요. 따____ 따-해-. ----- 따뜻해요. 0
tt--t-ushae--. t_____________ t-a-t-u-h-e-o- -------------- ttatteushaeyo.
On päikesepaisteline. 맑-요. 맑___ 맑-요- ---- 맑아요. 0
ma-g-a-o. m________ m-l---y-. --------- malg-ayo.
On selge. 화창--. 화____ 화-해-. ----- 화창해요. 0
hw--ha--h--yo. h_____________ h-a-h-n-h-e-o- -------------- hwachanghaeyo.
Kuidas on ilm täna? 오---날-가-어때-? 오__ 날__ 어___ 오-은 날-가 어-요- ------------ 오늘은 날씨가 어때요? 0
oneul---- --l-siga-eo-ta-yo? o________ n_______ e________ o-e-l-e-n n-l-s-g- e-t-a-y-? ---------------------------- oneul-eun nalssiga eottaeyo?
Täna on külm. 오----워요 오__ 추__ 오-은 추-요 ------- 오늘은 추워요 0
oneul-e---c-u--yo o________ c______ o-e-l-e-n c-u-o-o ----------------- oneul-eun chuwoyo
Täna on soe. 오늘- -뜻해요. 오__ 따____ 오-은 따-해-. --------- 오늘은 따뜻해요. 0
on-u----n -t-tt-u-ha--o. o________ t_____________ o-e-l-e-n t-a-t-u-h-e-o- ------------------------ oneul-eun ttatteushaeyo.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...