Vestmik

et Minevik 3   »   vi Quá khứ 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [Tám mươi ba]

Quá khứ 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vietnami Mängi Rohkem
helistama G----i-- th-ại G__ đ___ t____ G-i đ-ệ- t-o-i -------------- Gọi điện thoại 0
Ma helistasin. Tôi--ã -ọi điệ- ---ại. T__ đ_ g__ đ___ t_____ T-i đ- g-i đ-ệ- t-o-i- ---------------------- Tôi đã gọi điện thoại. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Tôi-đã -ọi -------o---su--. T__ đ_ g__ đ___ t____ s____ T-i đ- g-i đ-ệ- t-o-i s-ố-. --------------------------- Tôi đã gọi điện thoại suốt. 0
küsima Hỏi H__ H-i --- Hỏi 0
Ma küsisin. Tô---ã----. T__ đ_ h___ T-i đ- h-i- ----------- Tôi đã hỏi. 0
Ma olen alati küsinud. T-i lú---ào---n--đã-hỏi. T__ l__ n__ c___ đ_ h___ T-i l-c n-o c-n- đ- h-i- ------------------------ Tôi lúc nào cũng đã hỏi. 0
jutustama -ể K_ K- -- Kể 0
Ma jutustasin. Tô---- k-. T__ đ_ k__ T-i đ- k-. ---------- Tôi đã kể. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Tôi -ã -- h-- c-u -h-yện. T__ đ_ k_ h__ c__ c______ T-i đ- k- h-t c-u c-u-ệ-. ------------------------- Tôi đã kể hết câu chuyện. 0
õppima H---tập H__ t__ H-c t-p ------- Học tập 0
Ma õppisin. T-i-đ--h--. T__ đ_ h___ T-i đ- h-c- ----------- Tôi đã học. 0
Ma õppisin terve õhtu. T-i ----ọ--------u----ối. T__ đ_ h__ s___ b___ t___ T-i đ- h-c s-ố- b-ổ- t-i- ------------------------- Tôi đã học suốt buổi tối. 0
töötama L-m-v-ệc L__ v___ L-m v-ệ- -------- Làm việc 0
Ma töötasin. T-i-đ- l-m ---c. T__ đ_ l__ v____ T-i đ- l-m v-ệ-. ---------------- Tôi đã làm việc. 0
Ma töötasin terve päeva. T-i--ã -------- suốt-cả-ng--. T__ đ_ l__ v___ s___ c_ n____ T-i đ- l-m v-ệ- s-ố- c- n-à-. ----------------------------- Tôi đã làm việc suốt cả ngày. 0
sööma Ă- Ă_ Ă- -- Ăn 0
Ma sõin. Tôi -- ă---ồi. T__ đ_ ă_ r___ T-i đ- ă- r-i- -------------- Tôi đã ăn rồi. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Tôi -ã ăn -ất--ả--ồ ăn ---. T__ đ_ ă_ t__ c_ đ_ ă_ r___ T-i đ- ă- t-t c- đ- ă- r-i- --------------------------- Tôi đã ăn tất cả đồ ăn rồi. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vietnami (1-100) MP3 vietnami (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!