Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   el Εποχές και καιρός

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [δεκαέξι]

16 [dekaéxi]

Εποχές και καιρός

[Epochés kai kairós]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kreeka Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Α-τ-- -ί-α- ο--ε-οχές: Α____ ε____ ο_ ε______ Α-τ-ς ε-ν-ι ο- ε-ο-έ-: ---------------------- Αυτές είναι οι εποχές: 0
A--é----n---oi--p-ché-: A____ e____ o_ e_______ A-t-s e-n-i o- e-o-h-s- ----------------------- Autés eínai oi epochés:
Kevad, suvi, Η ά--ι-η,-το καλ-κα---, Η ά______ τ_ κ_________ Η ά-ο-ξ-, τ- κ-λ-κ-ί-ι- ----------------------- Η άνοιξη, το καλοκαίρι, 0
Ē ----x----o k-l--aí-i, Ē á______ t_ k_________ Ē á-o-x-, t- k-l-k-í-i- ----------------------- Ē ánoixē, to kalokaíri,
sügis ja talv. το---ιν--ω-- κα- ---ε--ώ-α-. τ_ φ________ κ__ ο χ________ τ- φ-ι-ό-ω-ο κ-ι ο χ-ι-ώ-α-. ---------------------------- το φθινόπωρο και ο χειμώνας. 0
to p-thin-pōr--k---o---ei-ṓ-as. t_ p__________ k__ o c_________ t- p-t-i-ó-ō-o k-i o c-e-m-n-s- ------------------------------- to phthinópōro kai o cheimṓnas.
Suvi on kuum. Τ--κ-λ---ίρ--ε-ν-- --σ--. Τ_ κ________ ε____ ζ_____ Τ- κ-λ-κ-ί-ι ε-ν-ι ζ-σ-ό- ------------------------- Το καλοκαίρι είναι ζεστό. 0
T- ka-o-a-ri --na- -es--. T_ k________ e____ z_____ T- k-l-k-í-i e-n-i z-s-ó- ------------------------- To kalokaíri eínai zestó.
Suvel paistab päike. Τ- κ--οκα-ρ- λ-μπ-ι---ή-ι-ς. Τ_ κ________ λ_____ ο ή_____ Τ- κ-λ-κ-ί-ι λ-μ-ε- ο ή-ι-ς- ---------------------------- Το καλοκαίρι λάμπει ο ήλιος. 0
T- ----k--r--lá---i ---l---. T_ k________ l_____ o ḗ_____ T- k-l-k-í-i l-m-e- o ḗ-i-s- ---------------------------- To kalokaíri lámpei o ḗlios.
Suvel käime hea meelega jalutamas. Το -α---α-ρι-μ-ς ----ει-ν-----πα--με. Τ_ κ________ μ__ α_____ ν_ π_________ Τ- κ-λ-κ-ί-ι μ-ς α-έ-ε- ν- π-ρ-α-ά-ε- ------------------------------------- Το καλοκαίρι μας αρέσει να περπατάμε. 0
T--k-lo--í---mas---és-i--- p-rpatám-. T_ k________ m__ a_____ n_ p_________ T- k-l-k-í-i m-s a-é-e- n- p-r-a-á-e- ------------------------------------- To kalokaíri mas arései na perpatáme.
Talv on külm. Ο χε---νας εί-αι---ύος. Ο χ_______ ε____ κ_____ Ο χ-ι-ώ-α- ε-ν-ι κ-ύ-ς- ----------------------- Ο χειμώνας είναι κρύος. 0
O c-e-----s eína---rýos. O c________ e____ k_____ O c-e-m-n-s e-n-i k-ý-s- ------------------------ O cheimṓnas eínai krýos.
Talvel sajab lund või vihma. Τον--ειμ-ν- -----ζει-ή -ρ----. Τ__ χ______ χ_______ ή β______ Τ-ν χ-ι-ώ-α χ-ο-ί-ε- ή β-έ-ε-. ------------------------------ Τον χειμώνα χιονίζει ή βρέχει. 0
T---ch----n--chioníze-----r-c--i. T__ c_______ c________ ḗ b_______ T-n c-e-m-n- c-i-n-z-i ḗ b-é-h-i- --------------------------------- Ton cheimṓna chionízei ḗ bréchei.
Talvel oleme hea meelega kodus. Το---ειμ--- --ς ---σ---ν- μ---υμε-στο--πίτι. Τ__ χ______ μ__ α_____ ν_ μ______ σ__ σ_____ Τ-ν χ-ι-ώ-α μ-ς α-έ-ε- ν- μ-ν-υ-ε σ-ο σ-ί-ι- -------------------------------------------- Τον χειμώνα μας αρέσει να μένουμε στο σπίτι. 0
T-n-che---n- m-- -ré--i ----énoum- -----píti. T__ c_______ m__ a_____ n_ m______ s__ s_____ T-n c-e-m-n- m-s a-é-e- n- m-n-u-e s-o s-í-i- --------------------------------------------- Ton cheimṓna mas arései na ménoume sto spíti.
On külm. Κά--ι -ρ--. Κ____ κ____ Κ-ν-ι κ-ύ-. ----------- Κάνει κρύο. 0
K---i--r-o. K____ k____ K-n-i k-ý-. ----------- Kánei krýo.
Sajab vihma. Βρέχει. Β______ Β-έ-ε-. ------- Βρέχει. 0
B--c-ei. B_______ B-é-h-i- -------- Bréchei.
On tuuline. Φ-σ-ει. Φ______ Φ-σ-ε-. ------- Φυσάει. 0
P----ei. P_______ P-y-á-i- -------- Physáei.
On soe. Κάν----έστ-. Κ____ ζ_____ Κ-ν-ι ζ-σ-η- ------------ Κάνει ζέστη. 0
Ká----zé-tē. K____ z_____ K-n-i z-s-ē- ------------ Kánei zéstē.
On päikesepaisteline. Έ--ι-ή----/-λιακά--. Έ___ ή___ / λ_______ Έ-ε- ή-ι- / λ-α-ά-α- -------------------- Έχει ήλιο / λιακάδα. 0
É-----ḗ-------i---d-. É____ ḗ___ / l_______ É-h-i ḗ-i- / l-a-á-a- --------------------- Échei ḗlio / liakáda.
On selge. Έχ---λίγ-----ν-φιά. Έ___ λ___ σ________ Έ-ε- λ-γ- σ-ν-ε-ι-. ------------------- Έχει λίγη συννεφιά. 0
É--ei-l-g--s-n-ep-iá. É____ l___ s_________ É-h-i l-g- s-n-e-h-á- --------------------- Échei lígē synnephiá.
Kuidas on ilm täna? Τι---ιρ- κάνε- σ--ε--; Τ_ κ____ κ____ σ______ Τ- κ-ι-ό κ-ν-ι σ-μ-ρ-; ---------------------- Τι καιρό κάνει σήμερα; 0
T-----r----ne--sḗ-era? T_ k____ k____ s______ T- k-i-ó k-n-i s-m-r-? ---------------------- Ti kairó kánei sḗmera?
Täna on külm. Σήμ-ρα--ά-----ρύ-. Σ_____ κ____ κ____ Σ-μ-ρ- κ-ν-ι κ-ύ-. ------------------ Σήμερα κάνει κρύο. 0
Sḗ-era --n-i kr--. S_____ k____ k____ S-m-r- k-n-i k-ý-. ------------------ Sḗmera kánei krýo.
Täna on soe. Σ-μερα ---ε--ζέστ-. Σ_____ κ____ ζ_____ Σ-μ-ρ- κ-ν-ι ζ-σ-η- ------------------- Σήμερα κάνει ζέστη. 0
S-------á--i-z-st-. S_____ k____ z_____ S-m-r- k-n-i z-s-ē- ------------------- Sḗmera kánei zéstē.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...