Vestmik

et Restoranis 3   »   ti ኣብ ቤት መግቢ 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [ሳላሳንሓደን]

31 [salasaniḥadeni]

ኣብ ቤት መግቢ 3

[abi bēti megibī 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tigrinja Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. ኣነ ቅድ- --- -ብላዕ --የ ኣነ ቅድሚ ምግቢ ዝብላዕ ደልየ ኣ- ቅ-ሚ ም-ቢ ዝ-ላ- ደ-የ ------------------- ኣነ ቅድሚ ምግቢ ዝብላዕ ደልየ 0
ane k-i--m---ig--- z---la---d-li-e ane k’idimī migibī zibila‘i deliye a-e k-i-i-ī m-g-b- z-b-l-‘- d-l-y- ---------------------------------- ane k’idimī migibī zibila‘i deliye
Ma sooviksin salatit. ኣ- -ላጣ---የ። ኣነ ሳላጣ ደልየ። ኣ- ሳ-ጣ ደ-የ- ----------- ኣነ ሳላጣ ደልየ። 0
a---sal-t-- d---ye። ane salat’a deliye። a-e s-l-t-a d-l-y-። ------------------- ane salat’a deliye።
Ma sooviksin suppi. ኣነ-መረቕ---የ። ኣነ መረቕ ደልየ። ኣ- መ-ቕ ደ-የ- ----------- ኣነ መረቕ ደልየ። 0
a-e m-rek--i d--i--። ane merek-’i deliye። a-e m-r-k-’- d-l-y-። -------------------- ane mereḵ’i deliye።
Ma sooviksin magustoitu. ኣነ--ሕሪ -ግ--ዝ----ደል-። ኣነ ድሕሪ ምግቢ ዝብላዕ ደልየ። ኣ- ድ-ሪ ም-ቢ ዝ-ላ- ደ-የ- -------------------- ኣነ ድሕሪ ምግቢ ዝብላዕ ደልየ። 0
a-e d----rī-m--ib- ----la‘---e-iye። ane dih-irī migibī zibila‘i deliye። a-e d-h-i-ī m-g-b- z-b-l-‘- d-l-y-። ----------------------------------- ane diḥirī migibī zibila‘i deliye።
Ma sooviksin koorega jäätist. ኣ- -ይ-ክ----ስ ዛ- -የ---ሊ። ኣነ ኣይስክሪም ምስ ዛነ እየ ዝደሊ። ኣ- ኣ-ስ-ሪ- ም- ዛ- እ- ዝ-ሊ- ----------------------- ኣነ ኣይስክሪም ምስ ዛነ እየ ዝደሊ። 0
a-e -yisi-irīm--mi---z-ne--ye--i-el-። ane ayisikirīmi misi zane iye zidelī። a-e a-i-i-i-ī-i m-s- z-n- i-e z-d-l-። ------------------------------------- ane ayisikirīmi misi zane iye zidelī።
Ma sooviksin puuvilju või juustu. ኣነ ፍ-ታ-ት--ይ ፋርማጆ----ዝ--። ኣነ ፍሩታታት ወይ ፋርማጆ እየ ዝደሊ። ኣ- ፍ-ታ-ት ወ- ፋ-ማ- እ- ዝ-ሊ- ------------------------ ኣነ ፍሩታታት ወይ ፋርማጆ እየ ዝደሊ። 0
ane-firut---ti-w-yi fari-a----y--z-del-። ane firutatati weyi farimajo iye zidelī። a-e f-r-t-t-t- w-y- f-r-m-j- i-e z-d-l-። ---------------------------------------- ane firutatati weyi farimajo iye zidelī።
Me sooviksime hommikust süüa. ን-ና --ቖ-- ደ-ና። ንሕና ክንቖርስ ደሊና። ን-ና ክ-ቖ-ስ ደ-ና- -------------- ንሕና ክንቖርስ ደሊና። 0
nih----------̱--r-si----īna። nih-ina kinik-’orisi delīna። n-h-i-a k-n-k-’-r-s- d-l-n-። ---------------------------- niḥina kiniḵ’orisi delīna።
Me sooviksime lõunat süüa. ንሕና -ሳ- -ን--- -ሊ-። ንሕና ምሳሕ ክንበልዕ ደሊና። ን-ና ም-ሕ ክ-በ-ዕ ደ-ና- ------------------ ንሕና ምሳሕ ክንበልዕ ደሊና። 0
ni-̣-n- mi--h-- -i--beli-- de-īn-። nih-ina misah-i kinibeli‘i delīna። n-h-i-a m-s-h-i k-n-b-l-‘- d-l-n-። ---------------------------------- niḥina misaḥi kinibeli‘i delīna።
Me sooviksime õhtust süüa. ንሕ- ድ-ር -ንበል- ደ--። ንሕና ድራር ክንበልዕ ደሊና። ን-ና ድ-ር ክ-በ-ዕ ደ-ና- ------------------ ንሕና ድራር ክንበልዕ ደሊና። 0
ni-̣-na di--ri k----e-----d-lī-a። nih-ina dirari kinibeli‘i delīna። n-h-i-a d-r-r- k-n-b-l-‘- d-l-n-። --------------------------------- niḥina dirari kinibeli‘i delīna።
Mida te hommikusöögiks soovite? ንቁ-ሲ-እንታ---ዩ---ል---? ንቁርሲ እንታይ ኢዩ ዘድልየኩም? ን-ር- እ-ታ- ኢ- ዘ-ል-ኩ-? -------------------- ንቁርሲ እንታይ ኢዩ ዘድልየኩም? 0
n-----isī ini-ay---y--z-d--iye----? nik’urisī initayi īyu zediliyekumi? n-k-u-i-ī i-i-a-i ī-u z-d-l-y-k-m-? ----------------------------------- nik’urisī initayi īyu zediliyekumi?
Saiake marmelaadi ja meega? ባኒ -ስ ማ-ማ-ድ- መዓርን። ባኒ ምስ ማርማላድን መዓርን። ባ- ም- ማ-ማ-ድ- መ-ር-። ------------------ ባኒ ምስ ማርማላድን መዓርን። 0
ban- --si--a-i-a--d-ni m--ari-i። banī misi marimaladini me‘arini። b-n- m-s- m-r-m-l-d-n- m-‘-r-n-። -------------------------------- banī misi marimaladini me‘arini።
Röstsai vorsti ja juustuga? ቶ-ት -- --ን ፋ-ማ--። ቶስት ምስ ስጋን ፋርማጆን። ቶ-ት ም- ስ-ን ፋ-ማ-ን- ----------------- ቶስት ምስ ስጋን ፋርማጆን። 0
to-it--mi----igani f--ima-on-። tositi misi sigani farimajoni። t-s-t- m-s- s-g-n- f-r-m-j-n-። ------------------------------ tositi misi sigani farimajoni።
Keedetud muna? ሓደ ብ----ንቋቍሖ? ሓደ ብሱል እንቋቍሖ? ሓ- ብ-ል እ-ቋ-ሖ- ------------- ሓደ ብሱል እንቋቍሖ? 0
h---e --s--i-------ak’w-ḥo? h-ade bisuli inik’wak’wih-o? h-a-e b-s-l- i-i-’-a-’-i-̣-? ---------------------------- ḥade bisuli inik’wak’wiḥo?
Praetud muna? ሓደ-ዝ-ጠ-ሰ -ንቋቍ-? ሓደ ዝተጠብሰ እንቋቍሖ? ሓ- ዝ-ጠ-ሰ እ-ቋ-ሖ- --------------- ሓደ ዝተጠብሰ እንቋቍሖ? 0
h--de -itet----se ---k’-----iḥ-? h-ade zitet’ebise inik’wak’wih-o? h-a-e z-t-t-e-i-e i-i-’-a-’-i-̣-? --------------------------------- ḥade zitet’ebise inik’wak’wiḥo?
Üks omlett? ሓ--ኦ-ለት? ሓደ ኦመለት? ሓ- ኦ-ለ-? -------- ሓደ ኦመለት? 0
ḥ--e-omel--i? h-ade omeleti? h-a-e o-e-e-i- -------------- ḥade omeleti?
Palun veel üks jogurt. ሓንቲ-ርጉ---ባ-በ-ኹም። ሓንቲ ርጉኦ እባ በጃኹም። ሓ-ቲ ር-ኦ እ- በ-ኹ-። ---------------- ሓንቲ ርጉኦ እባ በጃኹም። 0
ḥ-ni---ri-u-----a-be-ah----። h-anitī rigu’o iba bejah-umi። h-a-i-ī r-g-’- i-a b-j-h-u-i- ----------------------------- ḥanitī rigu’o iba bejaẖumi።
Palun veel soola ja pipart. ጨ-ን-በርበ-- -ባ-በ-ኹም። ጨውን በርበረን እባ በጃኹም። ጨ-ን በ-በ-ን እ- በ-ኹ-። ------------------ ጨውን በርበረን እባ በጃኹም። 0
c--e-ini-b---b---ni i-a-b------mi። ch’ewini beribereni iba bejah-umi። c-’-w-n- b-r-b-r-n- i-a b-j-h-u-i- ---------------------------------- ch’ewini beribereni iba bejaẖumi።
Palun veel üks klaas vett. ሓ-- ብ---ማይ--- -ጃ--። ሓንቲ ብኬሪ ማይ ግዳ በጃኹም። ሓ-ቲ ብ-ሪ ማ- ግ- በ-ኹ-። ------------------- ሓንቲ ብኬሪ ማይ ግዳ በጃኹም። 0
ḥ-nitī----ēr- -a-----d- -ej-ẖ-m-። h-anitī bikērī mayi gida bejah-umi። h-a-i-ī b-k-r- m-y- g-d- b-j-h-u-i- ----------------------------------- ḥanitī bikērī mayi gida bejaẖumi።

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!